08.02.2008, 00:00
Heiki Kranich üürib maadevahetajatelt luksuskorterit
Kuidas ma leidsin üllatava detaili, millest hakkasid hargnema Kapo uuritavate maadevahetuste seosed Reformierakonna poliitikutega.
Kaks nädalat tagasi kirjutasin koos Argo Ideoniga lugu Reformierakonna
võimuperekondadest. Info otsimiseks lappasin oma vanade
ajaleheväljalõigete kogu.
Üks, kelle kohta ma
aastate eest artikleid tallele panin, oli tollane keskkonnaminister ja
Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich.
Ajalehelõigete vahelt tuli välja paberileht, mis osutus
notariaalse tehingu esikülje koopiaks. See kandis kuupäeva 5.
märts 2003, kui Kranich oli veel keskkonnaminister.
“Heiki Kranich, isikukood see-ja-see, aadress Tuvi 12/3 korter
see-ja-see, Tallinn, avaldas, et tema sooviks on koostada alljärgnev
osaühing Heinich asutamisotsus.”
Kranich tegi endale
poliitikast lahkudes sellise nimega firma. Olin selle paberi viie aasta eest
igaks juhuks kausta köitnud.
Märkasin nüüd
midagi, mis viis aastat tagasi minus huvi ei äratanud.
Tuvi
tänav?
Tuvi tänav asub Tallinna kesklinnas otse
Rahvusraamatukogu taga. 2002. aastal püstitas Merko Ehitus endise ujula
asemele kolm kortermaja. Aasta betoonehitise konkursil võitsid need
elamud eripreemia.
Korterit üürib Merko juhtide
perefirma
Avasin internetis kinnistusraamatu ja kirjutasin
sinna Kranichi nime. Tal ei olnud Tuvi tänaval mingit korterit.
Tühjendasin väljad ja sisestasin ekraanile korteri täpse
aadressi.
Sekund hiljem vahtisin lolli näoga arvutiekraani.
160ruutmeetrise korteri omanik oli ja on tänagi AS Luksi Maja.
Kinnisvarakuulutustes pakutakse nii suuri kesklinna kortereid soovijatele
12 000 – 35 000 kroonise üüri eest kuus.
Luksi Maja juhib Eldur Astover, Eesti rikkaima ehitaja Toomas Annuse
õemees.
Firma aktsionärid on miljardäri õde
Tiina Annus ning oma ettevõtete kaudu Koit Uus ja Ain Hanschmidt.
Väiksemad aktsionärid on Merko tegevjuhi Tõnu Toomiku lapsed
ning nõukogusse kuulub Toomas Annuse tütar.
Kranich oli
märkinud notaris oma firma aadressiks ehituskuningaga seotud Luksi Majale
kuuluva luksuskorteri. See ei kinnitanud veel, et Kranich oleks korteris
elanud. Kuid tal pidi olema juurdepääs sellel aadressil laekuvale
postile.
Ma olin Kranichiga tema poliitikuajal aeg-ajalt suhelnud.
Me olime kohtunud Reformierakonna peakorteris või keskkonnaministri
kabinetis Toompuiesteel. Viimasest avanes vaade ametiühingutegelasi
mälestavale kujule, mida kutsuti välimuse tõttu
“Onanistiks”. Kodus külas ei olnud ma Kranichil käinud
ega osanud tema elukohta aimata.
Läksin äriregistrisse ja
palusin näidata viimasel ajal Bulgaarias äri ajava Kranichi firmade
avalikke äritoimikuid. Kõige värskem paber oli poolteist kuud
vana ja kinnitas, et Kranich elab Tuvi tänaval.
Kangur tükeldab ilusat rannametsa
Kogusin möödunud aastal eri riigiasutustest kokku mitu
kilo dokumente, mis kajastasid kaitsepolitsei uuritavates
maadevahetustes toimunud kruntide liikumist. Pabereid
kõrvutades ilmnes üks arusaamatu seik. See seostus Kranichiga,
kuid ma ei osanud sellest kuidagi edasi minna.
Haarasin
nüüd riiulist kausta ja avasin selle märksõna
“Noarootsi” kohalt. Bingo! Sündmused
omandasid hoopis uue varjundi.
Tegevus
toimus männimetsaäärses liivarannas, mis on tänu
Roosta puhkekülale tuntud popi ja seksika peopaigana.
10.
märtsil 2003 saatis keskkonnaminister Kranich kohalikule
vallavanemale resoluutse nõudmise lõigata rannaäärsest
riigimetsast välja kaks uut krunti.
Nii Noarootsi vald
kui ka Kranichile alluv
Riigimetsa Majandamise Keskus pidasid uute kruntide tekitamist riigile
mõttetuks. Tükeldamise taga oli Maa-ameti juht Kalev Kangur. Ilma
Kranichi toetuseta poleks tal õnnestunud oma plaani ellu
viia.
Rannatukaks ja Rannametsaks ristitud maatükid
jõudsid lõpuks ärimees Koit Uusi ja Riigikogu
reformierakondlasest liikme Harri Õunapuu kätte. Miks
just neile?
Vastuse andis maa-ameti geoportaal, kus saab vaadata
aerofotodelt kruntide piire. Mõlema uue maatüki asend langes
hämmastaval kombel kokku naabervaldustega. Ja arvake, kellele need
kuulusid? Uusi ja Õunapuuga seotud firmadele!
Kaardilt
selgus veel üks huvitav fakt. Uued ja vanad krundid sobisid
omavahel kokku nagu mõõdu järgi valmistatud
rätsepaülikond. Maa-ameti juht oli loonud riigimetsast
tükkide väljalõikamisega Uusile ja
Õunapuule isikliku juurdepääsu mere äärde.
Kranich kaotab söögiisu
Kogu see
info on pärit kõigile kättesaadavatest allikatest. Selle
põhjal on võimalik esitada oluline küsimus.
Kas
keskkonnaminister Heiki Kranich soosis 2003. aastal talle korterit
üürinud ärimehe Koit Uusi ja rahandusminister Harri
Õunapuu kasuks lõppenud riigimetsa tükeldamist?
Saan Kranichiga kokku ühes kesklinna hiina restoranis, kus oleme ainsad
kliendid. See on meie esimene kohtumine üle aasta.
Kranich
ütleb, et üürikorteril ja tema kui ministri otsustel pole midagi
pistmist. Kokkulangevused on juhuslikud. Nagu ka see, et Koit Uus on Tuvi
tänava kortermajas tema naaber. Korteri üürimise üksikasju
Kranich Ekspressi lugejatele tutvustada ei soovi.
Kranich toob
hoopis näite, kuidas talle helistati Kroonikast ja küsiti, kas ta on
Kristiina Ojulandiga maganud. “Ja eriti tobe on, et lihtsat ja ausat
vastust oskab ajakirjandus soovi korral serveerida täiesti
vastupidisena.”
Pakun Kranichile võimalust Ekspressi
veergudel veel midagi öelda. Ta vabandab ja läheb korraks
välja suitsu tegema.
Peagi on ta tagasi ja dikteerib:
“Maatükkide eraldamine riigimetsamaast oli pidev protsess. Selle
käigus ei mõelnud mitte keegi ühegi konkreetse
maatüki puhul, mis sellest edasi saab. [–] Mina pidasin
Maa-ameti positsiooni õigeks. Loodan, et käimasolev kriminaalasi
annab vastuse küsimusele, kas minu head tahet on hiljem kurjasti ära
kasutatud.”
Sisuliselt väidab Kranich, et tema
endisel alluval Kanguril tuli püha vaim peale ja ta tegi ministri
korteriomanikule ja poliitikule ideaalselt sobivad maatükid.
Maksame kumbki eraldi oma arve ja läheme viisakalt lahku. Tellitud
loomalihasupist jäi Kranichil üle poole söömata.
Harri Õunapuu võitis juurdepääsu mereni
Riigikogu liige Harri Õunapuu (Reformierakond) sai tänu altkäemaksukahtlusega maadevahetusele ihaldatud mereäärse krundi Noarootsis.
Ekspressi käsutuses olevad dokumendid paljastavad, et mõned riigiametnikud hakkasid riigimetsa tükeldamisele vastu. Kuid Kalev Kanguri Maa-amet ja Heiki Kranichi keskkonnaministeerium sõitsid nende arvamusest üle.
Sündmused algavad juba 2002. aastal, kui Kangur soovib eraldada Noarootsi riigimetsast uue krundi: Rannatuka (7 ha).
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) peadirektor Aigar Kallas keeldub. Ta “ei poolda ulatusliku eraomandi teket üldkasutatavast rannaalast”.
Kanguri isu kasvab. Ta nõuab Noarootsi riigimetsast veel ühe krundi eraldamist: Rannametsa (3 ha).
RMK kinnisvaradirektor Andrus Lauren keeldub, nimetades Kanguri soovi riigile otstarbetuks. Ent viis päeva hiljem peadirektor Kallas nõustub, esitamata ühtki põhjendust.
Veebruaris 2003 palub Noarootsi vallavanem Ülo Kalm keskkonnaminister Kranichil avalik puhkemets rahule jätta. Vald ei tea maadevahetustest tollal midagi. Kuid Kalm näeb läbi, et kruntide loomise ainus mõte on need kellelegi ära anda.
Kranich nõuab vallalt viivitamatut kruntide tükeldamist. Nii tehaksegi, kuid uued maatükid jäävad riigile kuni 2005. aastani. Siis vahetab keskkonnaminister Villu Reiljan ühe Noarootsi krundi Merkole ja teise Einar Vettusele.
Täna ütleb Merko, et tegemist oli sunnitud vahetusega: “Vastavalt seadusele ei tohi vahetuspakettide erinevus olla suurem kui 50 000 krooni, mistõttu tuli meil riigiga vahetada põhitegevuseks mittevajalikke krunte, mille realiseerisime turuhinnaga.”
Merko müüski Rannametsa paari kuu pärast 350 000 krooniga Riigikogu liikmele Harri Õunapuule. Kahekordsele eksministrile kuulus juba kõrvalkrunt.
Vettus müüb sama ruttu Rannatuka 750 000 krooniga Roosta puhkekülale, mille osanik on Eesti poliitika tuntud rahastaja Koit Uus. Uusi sõnul oleksid nad krundi ka riigilt ostnud, kuid see osutus liiga bürokraatlikuks.
2007. aastal esitab kaitsepolitsei Reiljanile ja Kangurile seoses Noarootsi vahetustega kahtlustuse altkäemaksu võtmises.
Allikad: kinnistusregister, riigiasutuste kirjavahetus.
Riigikogu liige Harri Õunapuu (Reformierakond) sai tänu altkäemaksukahtlusega maadevahetusele ihaldatud mereäärse krundi Noarootsis.
Ekspressi käsutuses olevad dokumendid paljastavad, et mõned riigiametnikud hakkasid riigimetsa tükeldamisele vastu. Kuid Kalev Kanguri Maa-amet ja Heiki Kranichi keskkonnaministeerium sõitsid nende arvamusest üle.
Sündmused algavad juba 2002. aastal, kui Kangur soovib eraldada Noarootsi riigimetsast uue krundi: Rannatuka (7 ha).
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) peadirektor Aigar Kallas keeldub. Ta “ei poolda ulatusliku eraomandi teket üldkasutatavast rannaalast”.
Kanguri isu kasvab. Ta nõuab Noarootsi riigimetsast veel ühe krundi eraldamist: Rannametsa (3 ha).
RMK kinnisvaradirektor Andrus Lauren keeldub, nimetades Kanguri soovi riigile otstarbetuks. Ent viis päeva hiljem peadirektor Kallas nõustub, esitamata ühtki põhjendust.
Veebruaris 2003 palub Noarootsi vallavanem Ülo Kalm keskkonnaminister Kranichil avalik puhkemets rahule jätta. Vald ei tea maadevahetustest tollal midagi. Kuid Kalm näeb läbi, et kruntide loomise ainus mõte on need kellelegi ära anda.
Kranich nõuab vallalt viivitamatut kruntide tükeldamist. Nii tehaksegi, kuid uued maatükid jäävad riigile kuni 2005. aastani. Siis vahetab keskkonnaminister Villu Reiljan ühe Noarootsi krundi Merkole ja teise Einar Vettusele.
Täna ütleb Merko, et tegemist oli sunnitud vahetusega: “Vastavalt seadusele ei tohi vahetuspakettide erinevus olla suurem kui 50 000 krooni, mistõttu tuli meil riigiga vahetada põhitegevuseks mittevajalikke krunte, mille realiseerisime turuhinnaga.”
Merko müüski Rannametsa paari kuu pärast 350 000 krooniga Riigikogu liikmele Harri Õunapuule. Kahekordsele eksministrile kuulus juba kõrvalkrunt.
Vettus müüb sama ruttu Rannatuka 750 000 krooniga Roosta puhkekülale, mille osanik on Eesti poliitika tuntud rahastaja Koit Uus. Uusi sõnul oleksid nad krundi ka riigilt ostnud, kuid see osutus liiga bürokraatlikuks.
2007. aastal esitab kaitsepolitsei Reiljanile ja Kangurile seoses Noarootsi vahetustega kahtlustuse altkäemaksu võtmises.
Allikad: kinnistusregister, riigiasutuste kirjavahetus.
Kranich tegutseb: enne määrus, siis äri
- Jaanuaris 2003 kehtestas Siim Kallase valitsus Heiki Kranichi keskkonnaministeeriumis välja töötatud kaitsealuste maade vahetamise korra. Aprillis valitsus vahetus ja juba mais sisenes endine minister kaitsealuste maadega aetavasse ärisse.
- 8. mail 2003 seati kinnistusraamatusse Kranichi osaühingu Heinich kasuks kaks hüpoteeki 400 000 krooni väärtuses. Üks kaitsealune krunt asus Lahemaa rahvuspargis ja teine Võrumaal Haanja looduspargis.
- Mõlemad krundid kuulusid Kranichi tuttavale reformierakondlasele Marko Loosile, kes ostis need eraomanikelt samal päeval. Juunis seadis Loos üle miljonikroonise hüpoteegi Kranichi kasuks veel kahele krundile.
- Loos oli esitanud juba augustis 2002 keskkonnaministeeriumile taotluse saada maadevahetusega Aseris neli konkreetset krunti.
- Keskkonnaminister Villu Reiljan kiitis Loosi firma South Kinnisvara maadevahetuse heaks oktoobris 2003. Kohe seejärel seati Aseri kruntidele Kranichi firma kasuks 3,5 miljoni kroonine hüpoteek, mis vastas vahetatud maade väärtusele.
- 2004. aastal ostis Kranich sõbralt South Kinnisvara ära ning müüs seejärel osa Aseri kruntidest tellisetehasele Wienerberger tootmistegevuse laiendamiseks. Tehas maksis maa eest 2,9 miljonit krooni.
- 2002. aasta lõpul olid kinnisvaraeksperdid hinnanud selle maa väärtuseks 2,2 miljonit krooni. Oma hinnangu täpsuseks pakkusid nad +/- 30–40 protsenti.
Harri Õunapuu: üritate intriigi tekitada!
;Telefoniintervjuu Riigikogu liikme reformierakondlase Harri Õunapuuga.
Kuidas te ostsite Noarootsis endale mereäärse krundi?
;Mul on seal juba ammu maad. Ma mõtlesin, et võiks olla mereni välja. Ja siis õnnestus osta. See oli tore üllatus.
;Kuidas see tehing toimus?
;Ma käisin ja rääkisin sellest kaitsepolitseis. See oli juba eelmisel aastal. Võtke sealt materjalid välja.
;Kui palju see maa maksis?
;350 000 krooni võis olla.
;Kas te olete rääkinud oma maaostu soovist Maa-ameti juhi Kalev Kanguriga?
;Kui see uus seadus välja tuli, siis ma käisin tema jutul, et kas seda saaks kasutada.
;Ja kohtumine lõppes?
;Ei olnud tulemust.
;Kanguri tehtud krunt sobib kokku juba teile kuulunud krundiga.
;Te üritate jälle mingit intriigi tekitada!
;Telefoniintervjuu Riigikogu liikme reformierakondlase Harri Õunapuuga.
Kuidas te ostsite Noarootsis endale mereäärse krundi?
;Mul on seal juba ammu maad. Ma mõtlesin, et võiks olla mereni välja. Ja siis õnnestus osta. See oli tore üllatus.
;Kuidas see tehing toimus?
;Ma käisin ja rääkisin sellest kaitsepolitseis. See oli juba eelmisel aastal. Võtke sealt materjalid välja.
;Kui palju see maa maksis?
;350 000 krooni võis olla.
;Kas te olete rääkinud oma maaostu soovist Maa-ameti juhi Kalev Kanguriga?
;Kui see uus seadus välja tuli, siis ma käisin tema jutul, et kas seda saaks kasutada.
;Ja kohtumine lõppes?
;Ei olnud tulemust.
;Kanguri tehtud krunt sobib kokku juba teile kuulunud krundiga.
;Te üritate jälle mingit intriigi tekitada!