Hele komeet peibutab vaatlema
Väike tagasihoidlik komeet lõi taevavaatajate
üllatuseks ühtäkki nii eredalt särama, et paistab
nüüd Maale palja silmagagi ära. Miks Holmesi komeet (ametliku
nimega 17P/Holmes) nüüd miljon korda kirkamalt helendab kui enne, on
teadlastele mõistatus. 23. oktoobril hakkas komeedi tahket tuuma
ümbritsev gaasist-tolmust pea ehk kooma kiiresti paisuma, umbes pool
kilomeetrit sekundis. Nüüd on see juba Jupiteristki suurem.
“Teada on, et komeedil toimus purse, mis paiskas välja tolmu
ja gaasi,” ütles astronoomiaaimendaja Tõnu Tuvikene.
“Aga plahvatuse põhjused pole veel teada.”
Teadlased oletavad, et äkki on komeedi tuum osaliselt sisse vajunud ja
auklikuks muutunud, mistõttu tuuma sees olnud jää jäi
päikesekiirte kätte ja hakkas aurustuma. Võib-olla tabas
komeeti meteoorkeha.
Briti amatöörastronoom Edwin Holmes
avastas Holmesi komeedi 1892. aasta novembris samasuguse järsu helenemise
ajal, kui komeet, nagu tänavugi, oli umbes viie kuu eest läbinud oma
orbiidi periheeli, Päikesele lähima punkti.
Holmesi
komeet käib Päikese juurest läbi natuke vähem kui
seitsmeaastaste vahedega, kuid vahepealsetel tiirudel ei ole
märkimisväärseid helenemisi ette tulnud. Praegune plahvatus on
ka võimsam kui omaaegne.
Selge ilmaga võib igaüks
õhtusest idataevast Perseuse tähtkujust otsida hägusat
kollakat laiku.
See ongi plahvatuslikult paisunud Holmesi komeet.
Saba tal seekord näha ei ole, kuigi komeete nimetatakse tihti just sabaga
tähtedeks.
Astronoomid ennustavad, et Holmesi komeet
jääb taevasse kumama veel mõneks kuuks.