Väike tagasihoidlik komeet lõi taevavaatajate üllatuseks ühtäkki nii eredalt särama, et paistab nüüd Maale palja silmagagi ära. Miks Holmesi komeet (ametliku nimega 17P/Holmes) nüüd miljon korda kirkamalt helendab kui enne, on teadlastele mõistatus. 23. oktoobril hakkas komeedi tahket tuuma ümbritsev gaasist-tolmust pea ehk kooma kiiresti paisuma, umbes pool kilomeetrit sekundis. Nüüd on see juba Jupiteristki suurem.

“Teada on, et komeedil toimus purse, mis paiskas välja tolmu ja gaasi,” ütles astronoomiaaimendaja Tõnu Tuvikene. “Aga plahvatuse põhjused pole veel teada.”

Teadlased oletavad, et äkki on komeedi tuum osaliselt sisse vajunud ja auklikuks muutunud, mistõttu tuuma sees olnud jää jäi päikesekiirte kätte ja hakkas aurustuma. Võib-olla tabas komeeti meteoorkeha.

Briti amatöörastronoom Edwin Holmes avastas Holmesi komeedi 1892. aasta novembris samasuguse järsu helenemise ajal, kui komeet, nagu tänavugi, oli umbes viie kuu eest läbinud oma orbiidi periheeli, Päikesele lähima punkti.

Holmesi komeet käib Päikese juurest läbi natuke vähem kui seitsmeaastaste vahedega, kuid vahepealsetel tiirudel ei ole märkimisväärseid helenemisi ette tulnud. Praegune plahvatus on ka võimsam kui omaaegne.

Selge ilmaga võib igaüks õhtusest idataevast ­Perseuse tähtkujust otsida hägusat kollakat laiku.

See ongi plahvatuslikult paisunud Holmesi komeet. Saba tal seekord näha ei ole, kuigi komeete nimetatakse tihti just sabaga tähtedeks.

Astronoomid ennustavad, et Holmesi komeet jääb taevasse kumama veel mõneks kuuks.