Helo Meigas Karikatuur: Aivar Juhanson / Ekspress

Hiljuti lõhkasid Rootsi pankurid üllatuspommi, teatades, et uuest aastast vastutab Swedbanki “raha vereringe” (Group Treasury) eest Helo Meigas. Temast saab kõrgeimal positsioonil Eesti naispankur. Baltikumist on varem Swedbankis nii kõrgel ametipostil figureerinud vaid Erkki Raasuke. Mart Laar kuulus Swedbanki nõukokku.

Õpingud Ameerika ülikoolis, konsultanditöö McKinsey & Co’s, Tallinna börsi juhtimine, Eesti Panga asepresidendi amet, mitmed vastutusrikkad rollid Swedbankis ja Maailma Majandusfoorumi tulevikujuhi tiitel on mõned märksõnad Meigase CVs. Samas ütleb Meigas, et pole kunagi karjääri tegemisest unistanud.

Swedbanki Eesti kontori juhi Priit Perensi arvates tõestab Meigas, et Brüsseli sookvoote pole tarvis.

“Kui Helo midagi enda peale võtab, võid selle unustada – see saab tehtud,” lisab ­Raasuke. Lakoonilist väljendusviisi valdav naine sai hiljuti Eesti ametiasutuste PR-inimestelt maksimumpunktid, kui oli neile pidanud loengu tippjuhi ootus­test ­kommunikatsioonijuhi suhtes. Meigas olnud konkreetne nagu raudnael. Üldises võtmes udutamine ei ole talle omane.

Swedbanki juhtkonda ei kandideerita, sinna kutsutakse. Pank teenis Baltikumist krahhi tagajärjel miljard eurot miinust. Nii võib tunduda üllatav, et pangal on sedavõrd suur usalduskrediit eestlanna vastu, kes andis panuse laenuratta hoogsasse veeremisse siinpool lahte.

Seletus on loogiline. Viimased kaks aastat juhtis Meigas Swedbanki äri (või õigemini ärist väljumist printsiibil “päästame, mis päästa annab”) Ukrainas ja Venemaal. Seal oli Swedbankil tuhandeid töötajaid ja soliidne kontorivõrk. Kuid 40 protsenti laenuportfellist pidevalt “punases”, kohtu­süsteem läbipaistmatu, vohav korruptsioon ning moes skeemitamine.

“Ukraina oli pidev tulekahjude kustutamine. Seal ei saa panganduses raha teenida,” ütleb Meigas. Seitsme aastaga põletas Swedbank Ukrainas 1,2 miljardit eurot.

Meigas on tagasihoidlik, üritab mitte olla avaliku elu tegelane. Ta elab Stockholmi kesklinnas ning käib jala tööl. Õpib rootsi keelt – alustas mais, nüüd loeb raamatuid. Leiab, et Rootsis töötades ja elades on viisakas osata sealset keelt.

Treasury – see on nagu pank pangas. Varakambri juht vastutab panga kapitaliseerituse eest, möllates rahaturgudel, jälgides reitinguagentuure ja suheldes ülinõudlike institutsionaalsete investoritega. Pankuriproua palk ja boonused on soliidsed, ent naise sõnul vaid elukalliduse võrra suuremad, kui Eestis makstakse. Oma autojuhti ega muid luksusi pole.

“Helo oskuste ja olemisega inimest kujutan ette Eesti esimese naispeaministrina,” ütleb ekskolleeg ­Kristi ­Liiva.

Sõber Gert Tiivas, kes võttis omal ajal Meigaselt üle Tallinna börsi juhtimise, iseloomustab teda nii: “Resoluutne ja sirgjooneline. Saab hästi hakkama kõikjal, kuhu satub.”

1990ndate lõpus sai Meigas paljude üllatuseks Eesti Panga asepresidendiks ning vormus seal küpseks kriisijuhiks. Sel ajal läksid kirgede saatel ajalukku EVEA ja ERA pank, Eesti Pank võttis üle ja liitis Forekspanga ja Investeerimispanga.

“Helo sai alati vabalt suhelda ka pärast kõige pingelisemaid formaalseid arutelusid – neid juhtus tolleses majandusolukorras sageli. Tulla sellises keskkonnas vastutavale ametikohale väljastpoolt institutsiooni ja veel sellisesse maskuliinsesse kohta nagu Eesti Pank polnud sugugi lihtne. Selleks oli vaja teadmisi, tahtejõudu ja energiat. Helo sai väga hästi hakkama,” ütleb Meigase kolleeg neilt päevilt, Peter Lõhmus.

Naist tunnustavad needki, kellest Eesti Pank üle sõitis. “Ta oli aktiivne ja otsekohene. Sain kohe aru, et kui meilt on pangalitsents võetud, siis seda enam tagasi ei räägi,” meenutab EVEA panga kunagine juhatuse esimees Margus Tilga.

Meigas olevat härrasid koguni sporti tegema õhutanud. Eesti Panga endine pearaamatupidaja Andres Penjam mäletab naist õhtuti jalgpalli mängimas (Meigas ütleb, et pole mänginud!).

Swedbanki Tallinna kontoris tegeles Meigas muu hulgas heategevusprojektide ja pensionifondidega. Panga endine Tallinna kontori juht Priit Põldoja: “Ükskord arutasime Helo üksuses toimuvat ja olime selgelt eri meelt. Ta tõusis toolilt, läks uksest välja ja lõi selle pauguga kinni. Ma ei mäleta, et kui ma Hansapanka juhtisin, oleks keegi varem või hiljem nii uksi paugutanud. Tavaliselt valitses Helo end väga hästi ja oli isegi reserveeritud, rohkem strateegiline kui semulik juht.”

2006. aastal oli Hansapangal paks rasvakiht ning ta otsis võimalusi sotsiaalseks ettevõtluseks. Paljuski Meigase initsiatiivil käivitati siiani toimiv programm Noored Kooli. Väliskülalised imestasid, kui kiiresti ja efektiivselt suutis Meigas programmi aastaga käima lükata.

Kui Meigas Stockholmis parasjagu panga varakambri eest ei hoolitse, siis ta sörgib. Tartus arstiks õppiv tütar tõmbas ema iPodi plaaditäie bändi Green Day muusikat. Õhtul kokkab naine endale midagi hõrgutavat ja ahmib kirjandust. Aga kõik raamatud talle ei meeldi, näiteks Steve Jobsi elulugu. Meigasele on vastuvõetamatu, kuidas Apple’i mees oma kolleegidega käitus.

Helo Meigas

Sündis 4. novembril 1965 Tartus.

Lahutatud, tütre ema.

Õppinud Tartu ülikoolis ajaloo- ja keeleteaduskonnas, Eesti Diplomaatide Koolis rahvusvahelisi suhteid. Magistrikraad rahvusvahelises rahanduses USA Tuftsi ülikoolist.

Karjääri alustas Kaubandus-Tööstuskoja referendina. Töötanud McKinsey & Co konsultandina Soomes, Tallinna Börsi juhina, Eesti Panga asepresidendina ning mitmel ametikohal Swedbankis nii Eesti, Baltikumi kui ka terve kontserni tasandil.