Soome ajaloolased kirjutasid Eestist ja Baltimaade alistumisest juba 1970. ja 80. aastatel ja ka veel 90. aastate algul ehk niinimetatud soomestumise aegadel. Need raamatud on endiselt teaduslikus mõttes täiesti pädevad. Küll aga kahtlustan, et praeguste Soome ajaloolaste huvi Eesti ajaloo vastu on teatud mõttes soomestumisjärgne mõttelaad. Väga hiljaks jäänud soov ajalugu vanade faktide abil ümber tõlgendada ja nõukogudevastast kriitikat teha. Huvitav, kui hästi näiteks Seppo Zetterbergi arusaamad Eestile saatuslikust perioodist 1939-44 ajale vastu peavad? Matti Turtola juba loobus okupatsioonimüüdist ja võttis uuesti omaks endise Soome ajaloolaste nägemuse Eesti ajaloost. Miks eestlased ei kirjuta? Ma arvan, et eestlased tunnevad oma ajalugu. Ainus uustõlgendaja on Mart Laar, keda Eesti teadusringkondades ei võeta kuigi tõsiselt. Miks ajakirjanikud ei kirjuta lähiajaloost? Liiga valus. Ma ei usu, et Eesti ajakirjanikud isegi usuvad oma "demokraatia" kestvusse. Väikeses riigis on raske asju kriitiliselt käsitleda.

Sinu raamatu põhiseisukoht on, et Eesti venelastest mittekodanikel puuduvad poliitilised õigused. Mida sa selle üldistava väitega silmas pead? Kas mõnes teises riigis saavad mittekodanikud osaleda parlamendivalimistel või kandideerida kohalikel valimistel? Näiteks Soomes?

Olukord, et on olemas mittekodanikud, osutab alati tõsisele tõrkele riigis. Põhimõtteliselt lubas Eesti seoses Euroopa Nõukogu liikmeks astumisega 1993. aastal anda mittekodanikele õiguse kohalikel valimistel kandideerida. Seda tingimust ei ole täidetud. Euroopa on uskunud, et Eesti ajab oma kodakondsusasjad joonde, aga nüüd pole enam võimalik teeselda. Eesti on tsementeerunud apartheidiühiskonnaks, kus isoleerunud rahvusrühmad on ühiskonnas väga ebavõrdses seisus. Ükski samalaadne näide maailmast ei luba arvata, et Eesti olukord aastatega rahuneks. Soomes ei ole mittekodanikke. On näiteks Sri Lankal tamilid ja Iisraelis palestiinlased.

Milline peaks sinu arvates olema Eesti kodakondsuspoliitika?

Eestil ei ole teisi võimalusi kui anda venelastele automaatselt kodakondsus. Ilma tingimusi esitamata.

Mida pead silmas mõiste "okupatsioonimüüt" all?

Väliseestlaste arusaama järgi okupeeriti Eesti esmalt 1939-40 ja siis uuesti 1944. Eesti kommunistid teadsid 1939 ja 1944, mida nad tegid. Maailm oli 1939 väga teistsugune. Tuli valida, kas olla nats või kommunist. Olen alati eestlaste valikuid õigeks pidanud. Te valisite Teise maailmasõja võitja poole. See ei olnud halb valik. Lugesin rahvusraamatukogus 1944. aasta Postimeest ja Rahva häält. Rahva Hääles tegi luuletaja Debora Vaarandi 1944 septembris pika reportaaži Klooga koonduslaagri laibariitade juurest. Oli selge, et Eesti kommunistid teadsid, et käitusid fašiste välja ajades eetiliselt õigesti. Nagu öeldud, tolleaegset maailma arvestades ei olnud see halb valik.

Miks ei ole sinu raamatus mainitud 1940. aastate Siberisse küüditamisi, mille käigus jäi koduta ja hukkus tuhandeid eestlasi, ehkki sa käsitled 1939.-40. aasta sündmusi nagu eestlaste pagemine Läände?

Eeslased püüavad luua küüditamistest mingit eestlaste suhtes toime pandud holokausti kuvandit, millel aga puuduvad holokausti tunnused. Soomes hukkus Talvesõjas ja jätkusõjas 90 000 meest. Nemad ei tulnud tagasi. Suurem osa eestlastest tuli Siberist tagasi. Meil kõigil tuli ohvreid tuua. Mineviku kuritegudega ei saa õigustada tänapäeva kuritegusid.
Väliseestlaste osalus natsiroimades on välja selgitamata. Minu arusaamist mööda pole kõik need välisidaeurooplased denatsifitseerimist läbi teinud. Nende natsimeelsus on välismaal - USAs, Kanadas, Austraalias ja Rootsis ainult kasvanud.

Kes lisaks president Ilvesele on väliseestlastest Eestis võimul, nagu sa väidad?

Isamaaliit, Lennart Meri ja Mart Laariga eesotsas, on esindanud väliseestlaste seisukohti. Sama mõttelaadi esindavad praegused valitsuserakonnad Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid. Üks Eesti kodakondsusseaduse koostajates Aino von Wiren on minu teada väliseestlane.

Sinu raamatust jäi mulje, et kaitsed sageli Venemaa poliitikat või ajad lausa Vene asja. Kas Venemaa on sinu arvates 1990. aastatest alates Baltimaadega suheldes ka vigu teinud?

Venemaa on olnud nõrk ja pole suutnud kaitsta Eesti ja Läti venelasi. Olukord on läinud kahjuks nii kaugele, et ähvardab Eesti ja Läti riiklikku püsivust ja tõsiseltvõetavust. Kaotajad on ainult väikesed Balti riigid ise ja Euroopa Liit. Venemaa ja ELi suhted kannatavad praeguse olukorra tõttu märkimisväärselt. Venemaa seisukohtade ignoreerimine Euroopa poolt on olnud väga rumal ja vastutustundetu.

Kas sul on konkreetseid andmeid, et noored venelased kavatsevad organiseeritult nõuda venelastele Eestis oma riiki?

Ei ole. Sarnased näited mujalt maailmast, tamili ja palestiina mittekodanikest, lubavad arvata, et Baltimaade arengud ei tule kuigi teistsugused.

Kritiseerid ka Soomet, sest Soome on näiteks sageli toetanud Eesti kodakondsuspoliitikat. Mainid Pro Kareliat, kes vajab Eesti pretsedenti oma sihtide elluviimiseks. Kas sinu arvates peaks Karjala Soomele tagasi andma?

Karjala tagasinõudmine on üks osa Soome revanšistlikust poliitikast ja natsismi tõusust Soomes. Karjalat ei tuleks isegi tagasi taotleda.

Rõhutad Soome õigeusu kiriku rolli Eesti õigeusu kiriku lammutamisel. Kas Soome kirik ajas taga omakasu?

Soome õigeusukirik ei ajanud taga kellegi kasu. Tegu oli mõtlematu ja rumala avantüüriga naaberriigis. Soomlased käisid naabri pesa reostamas. Loodan, et operatsiooni juhid võetakse kunagi oma tegevuse eest vastutusele.

Kuidas tuleks Eestis suhtuda KGB endistesse tippülemustesse? Tood näiteks Rein Sillari, kelle "poliitilisi õigusi on piiratud".

Olen naljaga pooleks öelnud, et Rein Sillar on ainus aus eestlane, keda ma olen näinud. Sillari poliitilised õigused olid piiratud 2000. aasta lõpuni. Üldiselt on maailmas kritiseeritud nii CIA kui ka KGB juhte. Paistab, et CIA ei ole Henry Kissingerile halvasti mõjunud.

Näed Eesti venelasi diskrimineeriva kodakondsuspoliitika, õigeusukiriku lagunemise jm taga Lennart Meri isikut ja nimetad teda külma sõja geniaalseks sõduriks. Väidad, et Meri kordaminekute hindamise aeg on kätte jõudnud. Kas Meril ka ebaõnnestus midagi olulist?

Ma ei hinda Lennart Meri kuigi kõrgelt. Temast on saanud soomeugri puuslik, keda kummardatakse umbes samamoodi nagu mustad kummardasid isand Kurtzi Joseph Conradi "Pimeduse südames". Minu jaoks on Lennart Meri praeguse Eesti peaarhitekt.

Mart Laari pead sa peaministriks, kes võttis poolet miljonilt inimeselt kodakondsuse ja viis Eesti ajas 50 aastat tagasi? Kas see ei ole liialdus?

Küllap ikkagi on Mart Laar see peaminister, kes on vaadanud Eestis kõige rohkem minevikku. Praegu Läänes Laari kiidetakse, aga kindlasti hakatakse teda kunagi edaspidi teisiti hindama. Mart Laar ei ole Eesti riigi jätkusuutliku arengu tagaja ning on üks venevastasemaid peaministreid. Sama rida mis Lennart Meri. Lähevad ümberhindamisele.

Kirjeldad Eesti keeleeksamit. Kas oled ka ise mõnel keeleeksamil kohal olnud?

Raamat sisaldab artikleid aastatest 1996-2004. Olin keeleeksamil kohal ja vaatasin, kuidas asi käis. Osalt ei ole paraku artiklite juures daatumeid, millal ja millises lehes need avaldati. See oli Turun Sanomate artikkel aastast 1996.

Kirjutad, et Eesti politsei on venelastest puhastatud. Kust sa seda võtad? Probleeme on küll olnud nendega, kes ei oska keelt. Näiteks Pronksiöölgi olid väljas venelastest politseinikud.

Usutlesid keeleameti juhatajat 2004. aastal, kui oli probleeme Tallinna politsei keeleoskusega. Minu arusaamist mööda on naiste osakaalu kasv politseis seotud keeleoskusega. Venelastest naispolitseinikud õpivad eesti keele ära, mehed ei õpi. Tõsi on see, et Ida-Virumaal on politseinikud venekeelsed.

Kritiseerid Eesti poliitikat ka teiste võõrkeelte suhtes. Kas sa pole märganud, et Eestis teenindatakse varmalt ka soome ja samuti vene keeles?

See on tõsi. Eestis teenindatakse mitmes keeles. Kodakondsuse sidumine eesti keele oskusega on aga teine asi.

Kirjutad, et Eestis puudub "kontrollkeel", milleks nõukogude ajal oli vene keel. Kas eestlased on sinu arvates üldiselt ebausaldusväärsed?

Eestlased on mänginud Euroopas topeltmängu. Eesti on inglise keeles rääkinud venelaste lõimimisest, aga midagi konkreetset ei ole toimunud. Eesti keeles kõneldes seevastu valitsuserakonnad kinnitavad, et venelastele kodakondsuse andmist ei lihtsustata. Teine asi veel. Ma kahtlustan, et eestlased teevad oma nõukogude mineviku sõnades koledamaks, kui tegelikult oli. Te valetate ja teate seda isegi. Nii et selles mõttes pean eestlasi tõesti ebausaldusväärseteks.

Kirjutad Harku interneerimislaagrist, kus inimesed ootavad maalt väljasaatmist. Jääb mulje, et teed üksikjuhtumite põhjal liiga suuri üldistusi. Tunnistad samas, et üle 20 000 sõjaväepensionäri on saanud elamisloa ja Eesti polegi välja saatnud 17 ohvitseri, kes elamisluba ei saanud. Kuidas kommenteerid?

See aeg, kui Eesti kavandas venelaste väljasaatmist, on kurb periood Eesti uuemas ajaloos. Kui Eesti tahab rääkida küüditamistest kui genotsiidist, siis tuleks mõelda, et praeguste valitsuste väljasaatmiskatseid võib samuti vaadata kui genotsiidikavatsust. Harku laager on midagi sellist, mida ELi riigis ei tohiks enam olla. See tuleks maha lõhkuda.

Kirjutad oma raamatus ülikriitiliselt anarhokapitalismist ja "majandusimest". Mis seos on neil majandusküsimustel vene vähemuse olukorraga? Kuidas need sinu arvates puudutavad Pronkssõduri teisaldamist?

Ookeani pankrot oli selles mõttes huvitav, et eestlased blokeerisid Soome pankade nõuded pankrotipesa vastu okupatsioonimüüdi ettekäändel. Okupatsioonimüüti kasutati ära ka majanduslikel eesmärkidel. Eesti puhul kehtib üldine impeeriumide kokkuvarisemise seadus, mis on toiminud juba Rooma riigi ajast saati. Kui impeeriumid langevad, astuvad esimesena näitelavale vargad ja vandaalid. Igasugust kontrolli puudumist ei tohiks ehtida liberalismi nimega. Olen ka olnud seisukohal, et ühetaoline tulumaks on olnud rikkuse rikaste kätte toimetamise vahend. See puudutas kõige vaesemaid ehk vene vähemust. Ka ühetaoline tulumaks on ebavõrdsuse tekitamise viis.

Kirjeldad ka enda kogemusi kinnisvaraomanikuna. Kuidas see Pronksiööga seostub?

Lootsin, et saan oma kogemuse põhjal kirjeldada igapäevamuljeid sellest, kuidas venelasi Eestis koheldakse.

Kirjutad, et tühja majja "asusid elama" venelased, kes on seal nüüd elanud terve elu. Ega sa ei uurinud, kuhu kadusid pärast sõda eelmised elanikud?

Maja ehitati 1932. aastal. Elanikud olid juudid ja elasid üüripinnal, välja arvatud omanikud Rubinovitsid. Kõik põgenesid natside pealetungi eest 1941 suvel Nõukogude Liitu. Majja jäi ainult eestlasest majahoidja. Omanik Rubinovits emigreerus N Liidust otse Iisraeli. Üürnike kohta ei ole muid andmeid, kui et neid ei ole Eestis mõrvatud juutide nimekirjades.

Kaheksandas peatükis loed üles asjad, mis Venemaad ärritavad. Miks sa pole üles lugenud Eestit ärritavaid asju?

Soomes ei ole kellelegi korda läinud, mis Venemaad ärritab. Tore on kas või üks kordki need ära nimetada. Eesti on osanud oma hääle Soome meedias niigi ülihästi kuuldavaks teha.

Lõppsõnas hoiatad Soomet NATOga liitumise eest ja kirjutad, et sel juhul sekkuks Soome Eesti ja Venemaa suhetesse. Kas Soome NATO-liikmelisusel muid dimensioone ei ole?

Soomes tegeleb parlament parajasti kaitsepoliitika analüüsiga. Tahan meelde tuletada, et Eesti (ja ka Läti) apartheid on Soome jaoks turvarisk. Soome NATO-liikmelisuse arutelus tuleb arvestada Balti riske. Turvalisuspoliitilisest seisukohast on Soome NATO-liikmelisusele raske põhjendust leida.