Praegu on Hiiumaal politseinikke üle kümne. Aga on vaid üks tõeline legend, kes kummitab hiidlaste unenägudeski - Lydia Minajeva.

Lydia, rahvasuus ka Liida või Lidotška, on Hiiumaa vaieldamatult kuulsaim võmm. Korrakaitsjana töötab ta juba miilitsa aegadest ehk novembrist 1986. Ja hiidlased ütlevad, et neil on kord majas.

Korralikke liiklejaid Lydia ei kummita. Rullnokkadele, joomaritele või lihtsalt hoolimatutele näitab aga hambaid. Nende jaoks on ta alati seal, kus kõige vähem oodata. Läheneb hoogsal sammul, silmad põlevad peas. Võtab jalad nõrgaks ja vassimise või vastuvaidlemise isu kaob.

Ei ta peedista ega nori. Kui peatab, trahvib ja noomib, siis asja eest. Külalised mandrilt seda kahjuks ei tea. Annavad praamilt pääsedes gaasi ja jätavad turvavöö lahti. Lydia sau kerkib veel enne Pühalepa valla piiri.

Ole sa siis või Rooma paavst, Lydia käest ei pääse. Võibolla pääsed trahvist, parimal juhul saad hoiatuse, kuid see talletub sama tugevalt mällu kui tulise pliidi näppimine.

“Sa lihtsalt ei taha talle teist korda sama asjaga silma jääda,” ütleb üks Hiiumaalt pärit rahvasaadik.
“Iga kord kui teda näen, tunnen seesmist pinget."

Üks mees sõitis Kassaris ja vaatas: 70 ala lõpeb, nüüd annan gaasi. Plaksti, Lydia radariga teel ees ja peab kinni: 77 km/h! Sel korral olid ka auto dokumendid koju ununenud. Mees küll vaidles, et ehk oli 70 ala juba läbi. Seepeale pakkunud Lydia valikut: kas kiiruse eest väiksem või paberite puudumise eest suurem trahv.

“Varem ületati kiirust, sõideti juua täis peaga ja lahtise turvavööga. Nüüd on nii, et kui kusagil vahele jääd, siis Hiiumaal. Meil on kord majas,” ütleb sama mees täna tunnustavalt.

“Enam ei julge ma üldse rattaga sõitma minna. Kust ma, pensionär, selle 15-20 eurot kogu aeg võtan?” ütleb Vaemla-Urmas, endine keevitaja, kes sai kaks korda järjest trahvi joobes rattasõidu ja helkuri puudumise eest.

Lydia ei võta isegi altkäemaksu!

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist