Hingetute autode aeg on möödas

Just nii otsustas Kia juhtkond ja ristis oma uusima sõiduki nimega Soul – hing. Lisaks nimele on uustulnukal ka iseloom, mida firma ajaloos seni pole nähtud.

Korea autotootjad on Euroopas hallide hiirekeste staatuses. Nad teevad suhteliselt igavaid, õnneks vastupidavaid ja odavaid autosid. Või ehk võib nüüd öelda “tegid”? Sügisel esitletud Kia Soul peaks olema täiesti teisest puust. Emotsionaalne ja efektne, moodne ja noortepärane. Ehk kõike seda, mida senised Korea autod polnud. Kia uus imago rõhutabki dünaamilisust ja noorust. Ja juhtkond ei häbene öelda, et ainult odavusele rõhudes kaugele ei jõua.

Korea autoga Korea teedel

Et umbusklikke eurooplasi oma plaanide tõsiduses veenda, kutsus Kia oktoobris 40 Euroopa tippautoajakirjanikku Koreasse. Delegatsioon oli äärmiselt esinduslik, enam-vähem pooled kutsututest kuuluvad ka aasta auto žüriisse.

Proovisõit vastse Souliga oli kahepäevase programmi üks, aga sugugi mitte olulisim osa. Mis ma auto kohta öelda oskan? Soul on hästi ehitatud ja liigub talutavalt isegi 18tollistel rehvidel.

Te ei lugenud valesti. Kia Soulile saab tellida ka 18tolliseid velgi-rehve. Iseasi, kas sel mõtet on. Jooks 18tolliseid rehve maksab auto hinnaga võrreldes terve varanduse.

Souli disain pakub meeldivat vaheldust Kia üksluisevõitu valikus. Kas see just noorte ihalusobjektiks kujuneb, seda teavad oma ala spetsid paremini. Mina julgen väita, et ta on mugav ja praktiline ning sisaldab ka puhtnoortepäraseid lahendusi.

USB-pesa mälupulga või iPodi pealt muusika mängimiseks ei vääriks üldse mainimist, see on olemas kõigis uutes Kiades. Aga kõlar, mille sisevalgustus muusika taktis pulseerib? Ei maksa seda kohe lolluseks tembeldada.

Võib-olla tundub see meie arusaamadele tõesti veider. Kuid Korea noortekultuur erineb Euroopa omast silmanähtavalt. Alates kas või riietumisstiilist. Teisalt, Jaapanile omast äärmuslikku tehnitsismi Koreas ei näe. Või on õigem öelda “veel ei näe”?

Nii et kui miski Soulis kahtlusi tekitab, siis Euroopa noorte materiaalne valmisolek seda osta.

Koreas on ehk lihtsam, sest autod on seal üpris odavad. Tehnilist taset aga pole kindlasti tarvis häbeneda.

Usinad õpilased

Selles võisime ise veenduda Namyangi tehnikakeskust külastades. Namyang on Hyundai-Kia kontserni uurimiskeskustest suurim ja asub umbes 50 kilomeetri kaugusel Soulist (mitte autost, vaid Lõuna-Korea pealinnast). Ega me midagi sisulist seal ei näinud – uurimis- ja arendustöö saladusi kaitstakse kõikjal kiivalt. Mastaabid aga avaldasid muljet.

Namyangi saabumisel avanes järgmine pilt. Hoonetevaheline paari jalgpalliplatsi suurune muruväljak oli tihedalt autosid täis, nende ümber sebis musttuhat pintsaklipslast. Ja autod polnud mitte Kiad-Hyundaid, vaid Euroopa, Jaapani ja isegi USA toodang. Nimetage mark ja mudel, kõik olid olemas. Vahest ainult täielikud eksoodid puudusid. Tegemist oli õppepäevaga – insenerid õppisid konkurente lähemalt tundma.

Et tegu on usinate õpilastega, veendusime mootoriosakonnas. Maja fuajeesse on välja pandud kõik seal valminud jõuallikaid. Neid pole just palju. Esimene oma mootor konstrueeriti alles 1991. aastal ja püsib praeguseni tootmises. Hetketaset aga näitavad V6-diisel (3,0 l, 250 hj, Euro 5) ja V8-bensiinimootor (4,6 l, 380 hj).

Katsepolügoonil (veel väike põige konkurentide teemale – samas kõrval võeti parasjagu viimast BMW M3st) näidati meile alternatiivjõuallikatega masinaid ja vähe sellest, lubati nendega isegi sõita. Hübriidautod on Kial sellises staadiumis, et tuleva aasta suvel tulevad need Koreas mü ügile. Eksport Euroopasse ja USAsse peaks algama aastal 2011. Tegemist on niini metatud pehme hübriidiga (nagu näiteks Honda Civic), mis pelgalt elektrimootori jõul liikuda ei suuda.

Kättpidi vesinikuauto küljes

Palju põnevam oli lähedalt näha ja katsuda kompaktse linnadžiibi Sportage baasil ehitatud kütuseelemendiga autot. Kahjuks ei näidatud meile siiski uusimat versiooni, vaid kaks aastat tagasi valminud masinat. Tegu pole ainueksemplariga, Koreas sõidab selliseid ringi juba 65 tükki ning kahe aasta pärast loodetakse alustada väikeseeriatootmist. Lehemehed piirasid autot nagu türklased Egeri kindlust ning kahel (väga head inglise keelt rääkival) inseneril oli kõvasti tegemist küsimustele vastamisega. Lähemalt lubati uurida isegi kapotialust ja kõiki muid nurgataguseid.

Muljet avaldas tõik, et seadmestik oli õnnestunud autosse mahutada ilma selle kasutamisomadusi halvendamata. Vaid pakiruumi alune varuratta nišš oli hõivatud akude poolt. Vesinikupaak paikneb kõige ohutumas kohas, tagaistme all.

Uurisime inseneridelt ka avariikindluse kohta. Nende väitel on vesinikuseadmetega tehtud ka kokkupõrkekatsetusi ning paaki purustada pole veel õnnestunud. Avarii puhuks on aga lihtne retsept – vesinik lastakse lihtsalt lendu. Gaasilisena on see väga kerge ja poeb igalt poolt läbi, hajub kiiresti atmosfääri ning pole enam plahvatusohtlik.

Vesiniku-Sportage ise on samuti kõike muud kui plahvatusohtlik. 80kilovatisel elektrimootoril kulub 100 km/h saavutamiseks terve igavik – 16 sekundit. Masin liigub peaaegu hääletult. Vaid kiirendamist saadab türistoride õrn undamine, mis gaasipedaali põhjavajutamisel üsna kurja tooni omandab.

Vesinikuauto käivitamine (õigemini sisselülitamine) ei erine suurt tavaauto omast. Süüde sisse – ja kolme-nelja sekundi pärast võib sõitu alustada. Seismajätmine võtab rohkem aega. Pärast “süüte” väljakeeramist kulub kümmekond sekundit, enne kui punane hoiatustuluke armatuurlaual kustub. Aeg kulub kütuseelemendis jääksaadusena tekkiva vee eemaldamiseks.

Teine Toyota?

Euroopas ei tundu Hyundai ja Kia eriti suured tegijad. Ent vaadakem globaalset mastaapi – tegu on maailma suuruselt viienda või kuuenda autofirmaga. Pole kahtlust, et sellega korealased piirduda ei taha. Sealsele kultuurile iseloomulik lõpmatu töötegemisvalmidus toob varem või hiljem soovitud tulemuse. Vanematele inimestele ja ülemustele kuuletumine on korealastel veres ning kui juhid õigeid otsuseid teevad, on kõik võimalik. Analoogia Toyotaga, maailma praeguse suurima autofirmaga, on ilmselge.