Hinnasõda Soome lahel
Kas tahaksite sõita Tallinnast Stockholmi ja tagasi kõigest 265 krooni eest?
Kui jah, siis tuleks teil alustada oma reisi Helsingist. Tallinki talvine kampaania “Risteillen Helsingistä Tukholmaan Tallinnan kautta” meelitab põhjanaabreid sõitma Rootsi Tallinna kaudu. Kuni 28. veebruarini 2003 kehtiv Helsingi-Tallinn-Stockholm- Tallinn-Helsingi kruiis, mis lubab külastada kaht vanalinna ühe hinna eest, maksab odavaimas kajutiklassis kõigest 19 eurot (Seaclubi püsikliendile 17).
Eestis müüdavad Rootsi-kruiisid on kaks-kolm korda kallimad – piletihinnad algavad 700 kroonist reisija kohta. Mis sest, et laev ja kajutiklass on samad ning kliente ei tule Helsingist sisuliselt tasuta kohale vedada.
Tallinki suuromanik Enn Pant ütleb, et soomlastele mõeldud sooduspakkumine on “puhtalt marketingikampaania ja strateegia küsimus". Selliseid pakkumisi tehakse selleks, et hõivata neid turge, mis ei ole sinu koduturud, seletab ta. “Pealegi on selline reis ju äärmiselt ebamugav – sellepärast ta nii odav ongi! Meil praktiliselt ei ole neid soomlasi, kes sõidaksid Rootsi, aga me tahame neid saada!”
Soome kliente tahab endale ka Soome firma Silja Line. Nende uus Opera-nimeline lõbusõidulaev kurseerib teatud nädalapäevadel Tallinna ja Helsingi vahel. Kuid kui Helsingis pardale minevad kliendid saavad 21tunnise kruiisi osta hinnaga alates 50 eurot ehk 781 EEK/kajut, siis sarnase pikkusega ringreis algusega Eestist on peaaegu kaks korda kallim – hinnad algavad 1410 kroonist.
Miks armastatakse soomlast?
Sampo on soome mütoloogias imeveski, mis jahvatab piiramatutes kogustes soola, putru või raha. Käivitunud Sampot on võimatu peatada.
Analoogiaid otsides võib öelda, et laevafirmade Sampo on Soome turistid. Kord laevale sattununa liiguvad nad seal ringi nagu suured meripurad, imedes ühest otsast sisse pakutavaid kaupu ning teenuseid ja pumbates teisest otsast välja puhast raha. Ka rootslased on väga head, kulutades Pandi sõnul ? la carte restoranides soomlastest rohkemgi. Samuti hindavad Põhjala laevafirmad tublideks klientideks Vene uusrikkaid, kelle seas on tekkinud trend oma pensionäridest vanemad Helsingisse lennutada ning neile sealt Stockholmi kruiis organiseerida.
“Kruiisi puhul laevafirma elabki ainult sellest, mida inimesed ostavad laeva baaridest ja kauplustest,” selgitab Eckerö Line Eesti filiaali juhataja Katrin Sirk Aun. Tax-free on tema sõnutsi nii oluline, et teatud ostusummast alates jagab laevaliin välja tasuta vautšereid uue reisi jaoks. Paraku jõuavad need vautšerid harva Tallinna. “Kui laevas on proportsionaalselt väga palju eestlasi või Baltikumi reisijaid, nagu talvel ikka juhtub, väheneb müük kuni poole võrra.”
Statisika tugineb Sirk Auna sõnul poemüüjate läbiviidud “puhtvisuaalsetele” vaatlustele. Väidetavalt on eestlaste ja soomlaste rahakulutamisharjumuste uurimiseks läbi viidud ka täpsemaid uurimusi, kuid nende tulemusi ei avaldadata.
Minimaalset paranemist eestlaste ostujõu osas on siiani täheldatud parfümeeriaostude puhul.
Poole tuhande piir
Tallinnast ei välju hommikul Soome suunas ühtki suurt laeva – see ei tasu end majanduslikult ära! Corbiere väljus aastaid tagasi Tallinnast kell 08.00, aga oli sunnitud lõpetama, sest peamised kliendid olid veoautojuhid ja baarides ei toimunud mingit kauplemist,” meenutab Sirk Aun.
Täielikku huvipuudust Eesti klientide vastu sõltumata kellaajast on ilmutanud Viking Line, kelle 2500 kohaga alus Cinderella igal õhtul Tallinna sadamasse sisse purjetab, kuid siit ühtki uut reisijat peale ei võta. Firmal on Tallinna südalinnas esindus küll olemas, kuid selle peamine ülesanne on osutada Soome emafirmale odavat broneerimiskeskuse teenust.
Kuldreegel on, et vaid 40 protsenti laevafirma sissetulekust saadakse piletimüügist. Kui arvestada Tallink Grupi käibeks 2,39 miljardit ja reisijate arvuks 2,6 miljonit, siis võib öelda, et keskmine klient sõltumata rahvusest jätab reisi jooksul laevale 551 krooni. Silja Line on oma püsikliendisüsteemis püstitanud kuldkaardi saamise üheks eelduseks vähemalt 39 480 krooni suuruse aastase ostukorvi. Kuni Eesti reisijad nii kõrgele hüpata ei suuda, lasevad laevafirmad neil oma kokkuhoidlikkuse ise kinni maksta.
Võõra turu ahvatlus
Transpordifirmad kehtestavad sageli odavamaid hindasid nendel marsruutidel, mis nõuavad ümberistumisega reisimist. Eriti sageli kohtab seda nähtust lennunduses, kus otselennud on lennukivahetust eeldavatest marsruutidest alati kallimad olnud. Nii on ka tänavu sügisel kõige odavamad hinnad Pariisist New Yorki KLMil (lennukivahetus Amsterdamis), sellal kui Amsterdamist saab soodsaimad New Yorgi lennud Air France'iga (lennukivahetus Pariisis). Rahaline võit mugavama otselennuga võrreldes on 53…75 eurot.
Majandusraskused sunnivad lennukompaniisid hub and spoke ehk keskus-kodar-taktikast siiski loobuma, sest sellisel juhul lennutatakse kliente oma pealennuväljale sisuliselt ilma rahata. Ka Estonian Air, kes püüdis aastaid tagasi Soome turul kliente võita ja pakkus paarituhande krooniga Londoni lennupileteid, on Helsingist loobunud ja paistab keskenduvat point to point ehk otsepiletitele. 500 krooni maksvad Tallinn-Moskva lennud on märk sellest, et koduturg on lõpuks ikkagi kõige olulisem.
Laevahinnad eestlast ei ahvatle
Hind Soomes | Hind laeval | Hind Eestis | |
| MARTINI ROSSO, 1 LIITER (kr) | ~217.- | ~108.- | ~115.- |
| TASS ROBERT'S COFFEE CAPPUCHINOT (kr) | ~42.- | ~30.- | ~25.- |
