Hobuse liigeserohi paneb vanainimese tantsu lööma
Urmas Ott rääkis ükspäev televiisoris, et kõige paremat liigesesalvi saab Tallinna Hipodroomi hobusepoest.
Tuttav juuksur rääkis, et kapsalehe ja linnusita ravitoime kõrval olla hobuserohi hoopis teine tera.
Teadjaid on palju. Algul pidi “võtma nagu külmaks. Ja siis
läheb soojaks ja siis on äkki valu läind nagu eilane lumi. Ja
ükskord, kuramus, sai vist palju, võttis selja nii kipitama,
et...
Aga selg on siiamaani... ptüi, ptüi, ptüi...
jumalast terve!!!”
Jalutan laupäeval Hipodroomile. Tuttav hobusemees
jookseb müdinal teiselt korruselt alla ja küsib, suu kõrvuni,
et “sind pole kaua nähe olnud, tulid hobuserohtu ostma
või?”.
Hobuserohi on Hipodroomi hobusepoe
põhiline müügiartikkel. Vaatan arglikult kahele poole –
et kas ikka tohib! –, ostan purgi ja kõnnin ära.
Purgil on hobuse pilti ja tekst “Horse Power MSM linimentti”.
Ja pikk jutt, kuidas see koormusejärgselt hobuste lihaseid,
kõõluseid ja liigeseid taastab.
Valin
perearsti numbri – et kui ishias kallale tuleb, kas siis
hobuserohtu tohib peale tõmmata. Arstil on vastuvõtuaeg
läbi, aga tüdruk registratuurist arvab, et paha see rohi küll
tegema ei peaks. Et ained on seal samad mis inimese rohus.
Üks tuttav muide rääkis, et tema just arsti käest
kuuliski, et hobuserohi aitab. Ja teisele soovitas keegi apteeker.
Kindluse mõttes hüppangi läbi apteegist (inimeste omast).
Apteeker paneb prillid ette, veerib hobuserohu silti küll inglise
ja eesti keeles – kõik tõesti looduslikud eeterlikud ained.
Mentool, kamper, eukalüpt ja mingi lühend MSM. (See on
metüülsulfonüülmetaan, põletikuvastane aine.)
Apteeker selgitab, kuidas need ained kõigepealt
närvilõpmetele mõjuvad ja kuidas signaal edasi ajusse
läheb ja kuidas see siis annab korralduse põletiku- või
valuvastaseks võitluseks organismis. Sinepiplaaster toimivat
samamoodi.
Apteeker võtab prillid eest ära ja arvab, et
midagi hullu siin olla ei saa.
Loomaarst Andres Tuvi hoidub igasugu
kommentaaridest, mis puudutab rohu toimet inimesele.
Hobusele see rohi
ohtlik ei ole. Seda teab Tuvi kindlalt.
Horse Powerit
määritakse hobuse jalgadele traumaatiliste liigese- ja
lihaspõletike korral ja sellest on abi.
Aga et hobune on
igasugu asjade suhtes tundlikum kui inimene, võiks arvata, et kui rohtu
kasutab inimene ja seda liiga paksult peale määrib, siis...?
Tuvi teab palju ratsutajaid, kes nii ennast kui ka oma hobust selle
rohuga rivis hoiavad. Aga Tuvi kordab, et tema midagi kommenteerida ei saa.
Inimene ja siga on üsna ühesugused,
räägib spordiarst Mihkel Mardna. Hobune ja inimene on jälle
üsna erinevad.
Aga see, et inimesed sügisese liigesevalu
vastu hobuserohtu kasutavad, pole Mardnale mingi uudis.
Hobuserohi
sisaldab samu aineid mis analoogsed inimestele mõeldud
medikamendid, arutab Mardna. Küsimus on selles, missugune on nende ainete
kontsentratsioon. Kui kontsentratsioon on suur, siis võib tekkida
inimestel allergilisi kõrvaltoimeid. Samas teame me kõik, et
ravim, millel puudub kõrvaltoime, sellel puudub tavaliselt ka raviv
toime.
Kokkuvõttes ütleb Mihkel Mardna, et tema seda
rohtu inimestele soovitada ei saa, sest uuringud puuduvad ja rohi on
ravimiameti poolt aktsepteerimata. Seejuures ei saa rohtu ka maha laita, kui
mõni teda ka
sutab ja ütleb, et see tema kondid liikuma paneb.
Birgit Aasmäe Ravimiametist teatab elektronkirjas, et
Horse Power MSM linimendi mõju inimesele ei ole kunagi uuritud,
mistõttu ei saa seda inimestele kuidagi soovitada.
Aga kui
vanainimesed muudkui määrivad ja kiidavad...?!
Birgit
Aasmäe klõbistab vankumatult vastu, et “paraku ei ole
võimalik kõigi loomadele mõeldud toodete uurimine ja
katsetamine inimesel” ja et “kui toode ei ole inimesele ette
nähtud, on see inimese kui mõtleva olendi vaba valik, kas
seda kasutada või ei”.
Tuttav läinud
ükspäev ema juurde ja vaadanud – laual on väike
valge purk, paksu vildikaga HORSE POWER peale kirjutatud.
Ema
sõbranna olla ostnud poest suure purgi hobuserohtu, lasknud seda siis
väikestesse purkidesse igaühte paraja lörtsu, käinud
kõik sõbrannad läbi ja teinud igaühele kingituse.
Nüüd määrivad sõbrannad ennast mitu korda
päevas Horse Poweriga, lõhnavad eeterlike õlide
järele nagu traavlid ja käivad oma jutu järgi tükk maad
kabedamini kui varem.
Minu isiklik sugulane,
vanem daam, määris ennast samuti hobusemöginaga kokku ja nentis
resümeerivalt, et vanadekodusse minek lükkub nüüd
määramata ajaks edasi!