Hoiame lätlastele pöialt
Eestis võib täna pankade uksest sisse astuda teadmisega, et kui ma siit täna laenu ja liisingut juurde ei saa, siis vähemalt oma raha võtan kontolt välja, kuidas tahan.
Lätis enam nii ei ole. Raskustes suurpangast Parex raha välja võtmine on piiratud nii eraisikutele kui ka paljudele firmadele. Piir pandi peale raha väljavoolu takistamiseks. Tegelik mõju saab olla üksnes vastupidine - hoolimata Läti valitsuse poolt ülevõtmisest ja riigi osaluse kasvatamisest 84 protsendini ei hoia ju keegi raha vabatahtlikult sellises pangas, mis raha esimesel nõudmisel välja ei maksa. Kes saab, see põgeneb Parexist.
Lisaks tunnistab ka Läti valitsus ise, et kui panga kreeditoridega Läänest tähtaegade pikendamise asjus kokkuleppele ei jõuta, tuleb Parexi uksed ilmselt kinni panna. Võimatu, et nende sõnumite peale seal keegi uut raha hoiustaks - lubatagu või 100 protsenti intressi.
Väikese võlakoormaga Eesti valitsus üritab kriisist seni omal käel välja tulla. Läti tunnistab seevastu, et üksi hakkama ei saa ja pöördub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ning Euroopa Liidu poole abi saamiseks. IMF lubas menetleda Riia palvet kiirkorras ja on valmis "laialdase majandusprogrammi raames" Lätit ruttu aitama.
Lätlased kutsuvad samal ajal mahuka reklaamikampaaniaga eestlasi pruukima reisimiseks Riia lennujaama. Estonian Airi teadaolevate hädade taustal mõjub see reisijate ülemeelitamisena. Kuid vaadakem, mis on nende endi seis. Kui Eesti Õhk sai üheksa kuuga 131 miljonit krooni kahjumit (iga päev pool miljonit krooni miinust), siis Air Baltic tootis kahjumit kaks korda kiiremini. Esimesel poolaastal oli Läti firma kahjum 7,9 miljonit latti, s.t umbes miljon Eesti krooni päevas. Pole nagu põhjust kadestada!
Järgmine küsimus Läti puhul on see, kas lati kurss püsib või on ees devalveerimine. Kuigi lätlased ise ütlevad, et IMFi nõutav "laialdane majandusprogramm" kursi alandamise nõuet ei sisalda, on kõvad spekulatsioonid üleval. Harilikult riigid ei pöördu IMFi poole abi saamiseks, kui neil oma raha vahetuskursi kindlustamisega mingit probleemi ei ole.
Kõige lihtsam on praegu kahjurõõmsalt irvitada, et näe, kus lätlastel läheb alles nadilt, meil on seis veel palju parem. Kuid asjata. See oleks umbes sama sisukas kui Tartus naerda, et vaata, kus ärikad istuvad nüüd Tallinnas oma müümata majade otsas. Väljaspool Eestit ei kavatse keegi vahet teha, mis linnas mulli lõhkemise pauk enne kõlas. Ning sama on ka Eesti ja Lätiga. Lugege kas või Swedbanki värsket aktsiamüügi prospekti - võimalike ohtude seas räägitakse devalveerimisest Balti riikides, aga mitte eraldi Lätis või Eestis. Ning tegu on kohaliku firmaga, mitte Londoni või Wall Streeti omaga.
