Hoidu Alzheimerist, väldi telekat!
Tähelepanu! Algav tõsielusari on ohtlik teie aju tervisele. Televisioonisaadete pidev jälgimine võib soodustada Alzheimeri tõve väljakujunemist, põhjustada dementsust ning lõppeda surmaga!" Sellise teate ilmumine igaõhtuse lemmiksaate ette tunduks julm nali, kuid tegelikult on asi naljast kaugel. Me oleme harjunud lakkamatute hoiatustega tubaka, alkoholi ja kõikvõimalike muude tervisekahjustajate eest, ent oma imepäraselt võimast aju – ainsat organit, mis inimest loomariigist järsult eristab – võime rikkuda, palju süda lustib.
Teadlaste hulgas varemgi juuri ajanud veendumus, et aju püsimine heas töökorras pikkade elukümnendite vältel sõltub otseselt selle organi heaperemehelikust kasutamisest, on saanud kinnitust mitmest lõppenud aastal avaldatud uurimusest, kirjutas ajakiri Science. Nüüdsest on väitel "sa jõllitad ennast teleka ees lolliks" täiesti tõsiteaduslik alus.
Koolis tasub käia
Uuringute autorid keskendusid küsimusele, kas on olemas seos Alzheimeri tõve ilmnemise või ilmnemata jäämise ning inimese elustiili vahel. Alzheimeri tõbi on eakamatel inimestel esineda võiv progresseeruv ajuhäire, mille käigus hävib algul mälu ning kahaneb mõtlemis- ja analüüsivõime, kuid järk-järgult tekivad raskused isegi lihtsa igapäevase toimetulekuga, samuti moondub isiksus.
Ilmnes, et inimesed, kes harrastavad vaimseid pingutusi ja kannavad hoolt ka üldkehalise seisundi eest, suudavad haiguse avaldumist suure tõenäosusega edasi lükata kuni oma elupäevade lõpuni.
Nii näiteks vähendab iga koolis käidud aasta inimese Alzheimeri-riski 17 protsendi võrra, selgus Chicago teadlase Denis Evansi uuringutest. Koolipingi nühkimine muudab aju närvirakkude vahelised kontaktid arvukamaks ja tugevamaks, suurendades aju nn tunnetuslikku reservi. Alzheimeri tõve tekkides suudab suurema reserviga aju haiguse laastavale toimele kauem vastu panna kui väikese reserviga aju, ehkki suure reservi lõppedes võib haiguse areng olla iseäranis kiire.
Samalaadsele tulemusele jõudsid ka David Bennett ja Robert Wilson, kes on alates 1990. aastatest uurinud rühma eakaid katoliku preestreid, nunni ja munki, kes on andnud nõusoleku loovutada oma aju pärast surma teadusuuringuteks. 130 aju surmajärgne lahkamine näitas, et Alzheimeri tõvele omaste struktuuride teke ajus ei sõltunud küll inimese formaalsest haridustasemest, ent patsientidega viimaste eluaastate jooksul tehtud ulatuslikud testid kinnitasid: kõrgema haridustasemega katsealused suutsid haigusele paremini vastu panna. Nad ei kannatanud Alzheimeri väliste sümptomite all veel isegi siis, kui nende ajus leidus lausa viis korda nii palju tõvekoldeid kui vähese haridusega katsealustel, kelle käitumine oli juba selgelt häiritud.
Kuldsuu ei roosteta
Eakate katoliku nunnade rühma valis oma uuringute objektiks ka David Snowdon Minnesota ülikoolist, sest ta eeldas, et nunnadel on ühesugune elustiil, sarnane meditsiiniline hooldus ning nad suure tõenäosusega ei suitseta ega harrasta muid ajutegevust moonutada võivaid pahesid.
Temagi jõudis järeldusele, et haridusel on Alzheimeri ennetamisele soodus mõju, ent kui ta võrdles nunnade nooruspäevil kloostrisse astumise ajal kirjutatud esseesid, avastas ta veel ühe seaduspärasuse: inimestel, kes on 22 aasta vanuselt keeleliselt andekad ning hea eneseväljendusoskusega, on kõige väiksem risk kannatada vanas eas Alzheimeri tõve all. Uuringutes osalenud nunnadest jäid Alzheimeri tõppe enamasti just need, kelle noorpõlve-esseed platseerusid hinnetelt viimases kolmandikus.
Ehkki viimane tulemus viitab ka geenide tähtsale osale, ei kahanda see koolis käimise olulist rolli tõve ennetamisel. Rootsis uuritud 109 geneetiliselt identset kaksikutepaari näitasid, et kui kaksikvendade või -õdede haridustase oli erinev, siis lõpetas Alzheimeri tõvega enamasti just madalama haridusega kaksik.
Mängimine hea, teleka vahtimine halb
Nunnade vanaduspõlve harjumuste uurimine kinnitas ka seda, et igasugused õppimist sisaldavad vaba aja meelelahutused – lugemine, killumängude kokkupanek, ristsõnade lahendamine, kaartide ja lauamängude mängimine, käsitööga tegelemine – kaitsevad Alzheimeri tõve sümptomite ilmnemise eest.
Samuti on ajule nagu ka kogu organismile kasulik mõõdukate kehaliste harrastuste korrapärane viljelemine vanas eas, olgu tegu siis rattasõidu, jalutamise või aias askeldamisega.
Kuid on üks vaba aja veetmise vorm, mis Alzheimeri tõve riski hoopis suurendab: telesaadete jälgimine. Clevelandi teadlane Robert Friedland uuris 135 Alzheimeri tõve all kannatanud inimese abikaasadelt ja lastelt, millised olid patsientide harjumused ja huvid keskeapäevil, ja võrdles tulemusi samalaadsele küsimustikule vastanud tervete inimeste andmetega. Ta avastas, et vanas eas Alzheimeri tõppe haigestunud inimesed olid oma parimatel aastatel veetnud keskmiselt rohkem aega televiisori ees kui terved vanurid. Päevas televisiooni vaatamisele kulutatava aja suurenemine ühe tunni võrra kasvatab Alzheimeri tõve riski 1,3 korda. Ehkki on võimalik, et teleka vaatamise harjumus pole tõve põhjus, vaid hoopis varane sümptom – andes tunnistust inimese üldisest vaimsest loidusest –, on seos telelembuse ja hilisema dementsuse vahel siiski ilmne.
Seks on parem kui TV
Millega sel juhul seletada fakti, et Eesti tunnustatuim Alzheimeri tõve spetsialist Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloogia vanemteadur Ülla Linnamägi vaatab aeg-ajalt samuti telekat? Enamgi veel: mõnd saadet lausa naudib?
"Head intellektuaalsed vestlussaated on siiski vaimselt stimuleerivad," ütleb Linnamägi, kes näiteks Alzheimeri tõve kahtlusega mälumängurile ei kõhkleks soovitamast "Miljonimängule" kaasa elamist. "Ning mu oma tädi oli usin reisisaadete jälgija. Tema pea töötas 80aastaselt nagu koorelahutaja, ehkki keha oli juba ammu halvatud."
Siiski tunnistab ta uurimuse põhipaatose õigeks: enamik asju, mida igaõhtuse valimatu telekavahtimise asemel teha saaks, mõjuvad ajule paremini. Üks selliseid on seks, või patsientide iga arvestades – inimsuhete hoidmine.
"Nii nais- kui meessuguhormoonide kõrge tase kaitseb haiguse eest. Hormoonitaset tõstab veres kas või armumine," räägib Linnamägi. "Üksi elamine on oluline riskifaktor. Isegi negatiivne paarisuhe on parem, sest hoiab emotsionaalse osa ajust aktiivsena."
Niisiis kõige targemini – igas mõttes – toimivad ikkagi need, kelle kodusel telekapuldil on kõige kulunum nupp "Off".
