Hollandi saatkonna ees avaldati meelt Eesti emalt lapse äravõtmise vastu. Suursaadik oli nõus protestijatega kohtuma
7. juuli Eesti Ekspress avaldas loo “Ma igatsen Anjut”, kus kirjeldas Elisabeth Salmini tütre Anna ema juurest eemaldamist. Tänavu jaanuaris öeldi Elisabeth Salmini üürileping Amsterdamis üles, uut korterit oli koroonakriisi ajal keeruline leida, ning Salmin kolis koos viieaastase tütrega tänavu aprillis Amsterdami lähedal paatmajja. Mai lõpus viisid lastekaitseametnikud Anna kaasa, leides, et paatmaja elamistingimused ei vasta kohalikele standarditele.
Meeleavalduse eestvedajaks oli 540-liikmeline Facebooki-grupp “Toetame Elisabethi ja Anjut!”. Kell 10:30 Toompeal alanud meeleavaldusel kanti plakateid sõnumitega “Can only rich have children?”, “Vahetan ema kõigi mugavustega korteri vastu”, “Tahtsin Lindgreni Bullerbyt, aga sain Kafka Protsessi”.
Meeleavaldajatest kaks, Minna Hint ja Tõnis Kärema, kohtusid Hollandi suursaadiku Karen van Stegereniga. Vestlus saatkonnas kestis ligi tunni ning Hint ja Kärema andsid suursaadikule üle ligi 200 allkirjaga kirja.
“Me peame seda kultuuriliseks agressiooniks,” seisab pöördumises. “Hollandi lastekaitse keelab lapsele ligipääsu tema emakeelele ja kultuurile. Praegune protsess näib põhjustavat lapsele rohkem kahju kui kasu. Selle asemel, et üksikemale vajalikku abi pakkuda, tekitab Hollandi lastekaitse lapsele suuremat kahju kui väidetavalt ebaadekvaatsed elamistingimused.”
Kirjas nõutakse lapsele õigust kohtuda oma ema ja vanaemaga ning rääkida nendega eesti keeles (paar nädalat tagasi nõuti Elisabeth Salminilt, et ta tohib tütrega kohtumistel vestelda vaid hollandi keeles) ning konstruktiivset tööd ema ja lapse taasühendamiseks.
"Me rõhusime sellele, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi ei või last perest eraldada muidu kui ainult äärmisel vajadusel, kui on otsene oht lapse elule. Märkisime, et ema ja lapse lahutamine võib suure tõenäosusega põhjustada trauma mõlemale poolele ja abi asemel teeb amet perele rohkem kahju," ütles protesti üks eestvedajatest Mari-Vivian Ellam.
"Märkisime ka, et ema sõnul ei ole talle pakutud mingisugust abi ei selles osas, et võimaldada täita lastekaitse nõudmisi, ega ka mingit hingelist abi lapse eraldamisega seotud hingetraumaga toime tulekuks. On vaid soovitatud pöörduda psühholoogi poole. Märkisime ka, et emal ja lapsel on keelatud omavahel suhelda eesti keeles, mis on nende kui Eesti kodanike õiguste rikkumine," rääkis Ellam.
Hollandi suursaadik kuulas protesteerijate mõtted ja küsimused ära. "Ta kiitis meid algatuse eest, märkides, et ka ta ise on ema, ja suudab sellise olukorraga empaatiliselt suhestuda," väitis Ellam "Meie küsimusi ja murekohti ta ei kommenteerinud, küll aga oli ta suhelnud Hollandi lastekaitse esindajatega ja nende sõnul on lastekaitse pakkunud emale igakülgset abi."
Samuti märkis suursaadik protesteerijatele, et Hollandi lastekaitse tegutseb alati lapse ja ema ühendamise nimel ning et Holland on väga hea riik, kus kasvatada lapsi. "Jäi siiski selgusetuks, kuidas on tekkinud olukord, kus seesama ema ja lapse ühendamise nimel tegutsev ja emale igakülgset abi pakkuv institutsioon on lahutanud ema ja lapse juba kolmeks kuuks ning katkestanud ka kõik nende omavahelised kohtumised, samal ajal kui ema on oma kulu ja kirjadega annetajate toel terve selle aja tegutsenud aktiivselt oma elamistingimuste parandamisega. Hoolimata üüritud korterist ehk paranenud elutingimustest ei ole last emale tagastatud," tõdes Ellam.
Suursaadik lubas piketeerijate kirja, millele koguti sadakond allkirja, edastada lastekaitsele ning saata neile ka viimaste vastuse. "Jääme põnevusega seda vastust ootama, et näha, kas see erineb nendest, mis meile juba on saadetud. Nimelt oleme saatnud juhtumiga tegelevatele Hollandi lastekaitseametnikele järelpärimisi mitmesaja eesti inimese nimel ja vastuseks saanud lakoonilise kommentaari, et nad ei saa juhtunud kommenteerida," rääkis protesti korraldaja.
26. augustil peaks toimuma kohtuistung Elisabeth Salmini juhtumi asjus. "Suursaadiku sõnad jätsid meie esindajatele helge tunde, nad tulid kohtumiselt lootusrikkalt. Eks loodame siis parimat," sõnas Ellam.
Meeleavaldusel viibis ka Elisabeth Salmini ema Pilvi Blankin-Jones, kes rääkis Ekspressile, et viibis tänavu suvel ligi kuu Amsterdamis, soovides lapselapsega kohtuda, kuid lasekaitseametnikud ei pidanud isegi ühtainsat kohtumist võimalikuks.
7. juulil Ekspressis ilmunud artikkel andis lugejatele võimaluse Elisabeth Salminit toetada, et kaasajastada paatmaja ja leida uus advokaat.
Elisabeth Salmin ütles Ekspressile, et talle laekus ligi 4000 eurot annetusi. Tänu sellele õnnestus Elisabethil paigaldada paatmajale uus plekk-katus, osta paatmajja kaks uut puiduküttel töötavat ahju ja kaks korstent, paigaldada uus sise- ja välisvooder, osta uus elektrigeneraator-inverter.
Lisaks on Elisabeth leidnud uue, peredest lahutatud laste probleemistikule spetsialiseerunud advokaadi ning üürinud ehitustööde ajaks mugavustega elamispinna.
