See on lõik elektronkirjast, mille said jõululaupäeval viis inimest, kes elavad Tallinna lähedal asuvas uuselamurajoonis. Kiri rääkis nende naabrist.
Sportlik ja tragi proua S on nelja lapse ema. Õnnelik abielunaine üle kümne aasta. Kahekordse kõrgharidusega. Ametilt pedagoog.
Tema sugulased ja tuttavad – ning nüüd ka külarahvas – teavad, et naine on räige kiusamise ohver.
Teda ei jäta rahule kunagine kallim, kellega ta elas põgusalt koos 16 aastat tagasi. Mees ei saa üle naise otsusest ta maha jätta.
Enne „jõulukingitust“ saatis kiusaja naisele meili: „Vähemalt oli mul võimalus olla kõige kõrgema taseme irisemise ohver. Aitäh, et hävitasid minu isikliku elu.“
Ja siis: „Õnnitlused. Sa tegid kõik, mida suutsid, et hävitada mu elu. Ja ma pean ütlema, et olid edukas.“
Lisaks: „Multiorgasmid… Ükskord ammu, sain ma multiorgasme…“
Või: „Aitäh sulle, et ikka veel armastad mind.“
Ja: „Juustukook ja šokolaadikreem täna… Hmm, see oli hea aeg…“
Pluss: „Multiorgasmide päev, mu armastus…“
Sõnumid tulevad päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse. Mõnikord harvem, mõnikord tihedamini, isegi mitu korda päevas. Nii meilitsi kui SMSiga.
„Minu nime pole töökoha veebiküljel, et ta ei saaks teada, kus ma töötan. Mul ei ole Facebooki kontot,“ ütleb proua S ja ohkab tüdinult. „Ma ei ole julgenud tema meiliaadressi blokeerida, sest kardan, et muidu ta sõidab siia ja ma ei julge siis lapsi õue saata.“
Tavaliselt aitab sellistel puhkudel kohtusse pöördumine. Kohus keelab kiusajal oma ohvritele läheneda ja nendega suhelda, nii suuliselt kui kirjalikult, ka elektrooniliste abivahenditega. Keelu rikkumine võib kuni aastaks trellide taha viia.
Aga mitte sel juhul. Proua S tegi korduvalt avaldusi politseile, kuid võmmid tõstsid alistunult käed üles: selles juhtumis oleme jõuetud.
Asi on selles, et…

Milles on asi?
Kuidas proua S ahistajaga tutvus?
Miks nende suhe lõppes?
Millist nõu annavad juurateadlased ja advokaadid?

Loe pikemalt Eesti Ekspressi homsest numbrist.