Unenägudega on asi veelgi hullem. Kunstnikud ja kirjanikud muidugi armastavad neid. Nagu ka psühholoogid. Suur osa neurolooge aga arvab, et unenäod on magamise ¬juhuslik kõrvalsaadus, millel pole mingit eesmärki ega mõtet.

Lapsekingades on ka unetööstus. Võib ju mõelda, et ohoo, magame terve kolmandiku oma elust – mida kõike sellel turul müüa saaks! Tegelikult on uut vähe: ikka voodid-tekid-padjad, laias valikus. Ühte-teist sai ka selle loo tarbeks testitud (vt edasi.)

Unetööstuse teine suur haru on unerohud – uinutid ja rahustid. Nende toime on tegelikult lihtne, nagu viitab Forbesis meditsiiniteemadel kirjutav Matthew Herper, selle avastasid 7000 aastat tagasi muistsed iraanlased, kui nad esimest korda õlut pruulisid. Tuleb lihtsalt ajurakud välja lülitada, küll siis uni tuleb. Kas teed seda õlle või Xanaxi abil, on tehnika küsimus. Arengut vähe.

Viimasel ajal on hakanud unetööstusse oma haarmeid ajama ka igasugused tehnikavidinad ja äpid. Google Play pakub une ja magamisega seoses oma paarsada äppi. Võrdluseks, toidu ja söömisega seotud äppide kõrval on see köömes. Testin paari populaarsemat unejälgijat (ingl- sleeptracker) ja tunnen pettumust. Hommikuks joonistavad need telefoni küll mingi graafiku, kus vahelduvad künkad ja orud – väidetavalt on tegu unetsüklitega –, kuidas need on saavutatud, jääb aga selgusetuks. Sain ka teada oma unedefitsiidi – 1 tund ja 30 minutit –, kuid seda teadsin isegi, kui sättisin äratuskella helisema kuue ja poole tunni pärast. Niisiis: deinstall.

Mida veel unetööstus pakub? Kas lõpuks ka midagi tõeliselt uut või kasulikku?

Jätkub homses Ekspressis