Kus te siis nüüd õieti töötate, Eestis või Soomes?

Neli päeva Soomes, kolm päeva Eestis, jälle päeva Soomes jne.

Algul tegutses ta Lapimaal, siis Soome kagunurgas Imatras, praegu Kuusankoski Koululas.

Mis teil siin Eestis juhtus, et ära pidite minema?

Viimased aastad Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabis oli hullumaja. Kiirabiarstidele lajatati iga viie minuti tagant, et kas te aru ei saa, arste pole kiirabisse vaja! Algul lubati tööd EMOs, aga kui 1. novembril 2013 koondamisteade kätte anti, ei pakutud enam midagi.

Ma ületasin metsiku vastikustunde, võtsin ühendust Tallinna aselinnapeaga ja palusin: anna mulle tuhat eurot sissetulekut kuus, ma olen nõus koolitama kõiki Tallinna lasteaedade ja koolide õpetajaid, tegema lasteprojekte allasutustele, anna mulle püsisissetulek.

Abilinnapea oli kena, kutsus mind linnavalitsusse välja ja ütles, et ei saa. Projektipõhiselt saab, aga palgale ei saa. Ma olin just lõpetanud neljakuise projekti, saanud linnalt 800 eurot. Ma ütlesin, see ei too leiba lauale. Tema ütles: ja mis siis!

Uskumatu – kiirabiarsti kogemusega inimene ei saa Eestis tööd!?

Siiski! Tööd mulle pakuti. Helistas töötukassa ja küsis, kas ma ei tahaks hakata töötutele motivatsiooniloenguid pidama. Kuningliku palgaga – 350 eurot kuus! Ma läksin ruumist välja, et keegi ei kuuleks ja naersin homeeriliselt.

Mare ei ole kõige paremas tujus, kui sellest räägib.

Palju te Soomes teenite?

Vero nüüd tõusis, astmeline tulumaks on ka… Parematel kuudel saan kuus korda rohkem kui Eestis sama asja eest, keskmiselt neli-viis korda rohkem. Aga kui keegi ütleks, et oluliselt väiksema palgaga oleks mulle kodumaal töö, tuleks ma kohe Eestisse tagasi – no tõsi, 350 euroga mitte.