Nii tunnistades ohkab Janek Veeber (40) kole sügavasti. Tänavu aprillis suri raske haiguse järel tema isa – Tartu soojakunn Tiit Veeber, jättes kogu ärimasinavärgi poja juhtida. Häda selles ongi, et Tiit juhtis kõike isepäiselt, väga hästi ja oli veel helde ka.

Janek Veeber on väga isa moodi: käepigistus nagu kruustangid, lahtine (kohati filosoofiliseks kalduv) maamehejutt ja sekka laiad naerupursked. Künnab veendunult oma vagu nagu isagi. “Vana (nii ta isa Tiitu nimetab – T.T.) ütles alatasa: “Mina tegin asjad ära. Teie, krantsid, ei teinud, mina tegin!” seletab Janek.

Erinevus on vaid selles, et kui Tiit polnud väga suur mees, siis Janeki 135 kilo annavad sumomaadleja mõõdu välja.

“Tead, vana pärandas mulle sellise koorma, mille suurust on raske hoomatagi. Hoida järge nii, nagu tema tahtis – mul kulub selleks veel hulk tööd täis nädalavahetusi,” jätkab Janek.

“Isa hoidis kõigel ise kätt pulsil. Haldas kõiki oma varasid ise. Kui mõistis äri, siis tegi seda, kui ei mõistnud, siis ei teinud. Kord kutsuti ta privaatpangandusse. Olete nii ja nii palju dividende maksnud, seletas keegi noor kutt talle, kuidas selle asjaga siis on? Vana vastas, et jah, tavaliselt võtan välja cash'is. Ja kas teate kus mu raha on? Ei tea? Vot see ongi privaatpangandus!”

Miks kutsuvad tuttavad Janekit Viikingiks? Miks on ta üllatuslikult esimese grupi invaliid? Kuidas ajas Janek N Liidu ajal äri Dagestani päritolu kalamarjaga? Mil moel mõjutas Tartu soojaäri kuulus kriminaalasi Tiit Veeberi tervist?

Loe täismahus intervjuud 1. novembri Eesti Ekspressist