Tüüfus

Märtsi lõpul 1935 ilmusid ajalehtedes hoiatavad pealkirjad Tallinnas leviva ränga tõve eest. „Kõhutüüfus ähvardab!“ löödi häirekella. Ja juba teatati kümnetest haigestumistest. „Tallinnas on tulnud ette erakordsemalt palju haigestumisi kõhutüüfusesse. Käesoleva nädala esimese kolme päeva jooksul on linna nakkushaiguste haiglasse toodud 34 tüüfusehaiget,“ kirjutas Uudisleht 28. märtsil. Esimesed haigusjuhud avastati kolm päeva varem.


Mõne päevaga kasvas haiglasse toodute arv juba 60ni. „Kui linna tervishoiuosakonna poolt tarvitusele võetud kaitseabinõud suudavad kahjutuks teha haiguse allikad, siis tõvelaine raugeb 3-4 nädala pärast, kuid haigete arv võib tõusta selle aja jooksul 300-400-le,“ teatas Vaba Maa.
Märkimisväärt oli tänapäevast erinev suhtumine haiguse ohtlikkusse. „Tüüfus – sel kujul, nagu ta meil tavaliselt esineb – pole väga elukardetav, kuna vaid 8–10 protsenti kõigist haigeist sureb,“ lohutas ajakirjandus. 

Kuidas taud pealinnas möllas, sellest loe Eesti Ekspressist.