HOMSES EKSPRESSIS: Mida tegid eestlased paremini kui kreeklased?
Eesti sisemajanduse kogutoodang kukkus 2009. aastal 14,1 protsendi võrra, Kreeka oma vaid 3,1 protsenti (Eurostat).
Mersude maaletooja Väino Kaldoja andis toona Eesti Ekspressis mõista, et masu süvenedes võivad röövimised muutuda Tallinnas igapäevasteks ja keegi ei julge eriti vanalinnas jalutada.
Krooni kurss jäi samaks, kuid selle asemel toimus „sisemine devalveerimine“ – paljud asutused ja ettevõtted kärpisid töötajaskonda ja palkasid.
Riigieelarve ei täitunud oodatud tempos, reservid kahanesid ülehelikiirusel. Toompeal kogunes „krokodillide“ komisjon. Käibemaks tõusis üleöö 18 protsendilt 20 protsendile. Kasvasid aktsiisid. Kärbiti haigus- ja hooldushüvitisi. Töötute armee kasvas 133 900 inimeseni. Eesti Ekspress avaldas loo töötust, kes hoidis elu sees koerakondisuppi süües. „Ma ei ela isegi mitte päev, vaid pool päeva korraga. Ma ei näe mitte mingit väljapääsu sellest olukorrast,“ tunnistas peategelane.
Tegelikult polnud Kreeka seis sugugi nii ilus nagu paistis. Kreeklased valetasid julmalt. Nad said isegi euroalasse valskusega, ilustasid statistikat. Palkasid investeerimispanga Goldman Sachs, kes aitas keeruliste tulevikutehingute abil varjata riigieelarve puudujääki. Osa Kreeka riigivõlast „vahetati“ ajutiselt mõnda teise välisvaluutasse, kasutades selleks mitte reaalseid, vaid sobivaid vahetuskursse, mis aitasid eelarveauku lubatud normidesse „suruda“.
Hiljem, kui see sopp pinnale kerkis, keeldus Euroopa Keskpank detailide avalikustamisest, sest see võinuks õõnestada usaldust turgudel. Kreekat ei visanud keegi euroalast välja.
Küll aga esitas Eurostat sügisel 2009 ametlikult reservatsiooni, sest „Kreeka statistikaasutuste poolt esitatud andmed on suurel määral ebakindlad“.
Oktoobris 2009 toimusid Kreekas valimised. Kostas Karamanlise valitsus tegi kõik, et tegelik olukord kohe välja ei tuleks. Veel kevadel, kui Eesti ägises, rääkis valitsus tillukesest majanduskasvust, suvel võttis miljardeid eurosid laenu ja alles kuu aega enne valimisi teatas, et eelarve puudujääk pole mitte prognoositud 3,7 protsenti SKPst (euroalal on lubatud ülempiir 3 protsenti), vaid 6 protsenti. Valimiste järel räägiti 12,75 protsendist. Kriisiga võitlemine jäi aga järgmise peaministri õlule.
Eestlased samal ajal…
