Foto: Siim Lõvi

10. detsembril teatas Rein Lang riigikogus, et e-raamatute osa Eesti raamatuturust on täna juba üle 20 protsendi. „See areng on peadpööritavalt kiire,“ ütles minister.

Kirjastajad ja raamatumüüjad on aga Langi jutust pehmelt öeldes hämmingus. Kirjastuse Tänapäev juhi Tauno Vahteri sõnul on müüginumbrite järgi e-raamatute turuosa praegu umbes 0,2 kuni 0,3 protsenti.

Sama kinnitas kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer: „E-raamatute lugemine alles edeneb Eestis ja nende müüginumbrid on paberraamatute müügiga võrreldes üpris väikesed.“

Rahva Raamatul kui Eesti suurimal e-raamatute ja tavaraamatute müüjal kõigub e-raamatute turuosa kogu raamatumüügist umbes 0,3 protsendi juures. „See näitab täna ilmselt ka turu üldpilti,“ märkis Rahva Raamatu e-äri arendusjuht Toomas Aasmäe. Sealjuures kasvas Rahva Raamatus e-raamatute müük sel aastal võrreldes eelmisega pea 120 protsenti.

Langi ja kirjastajate andmete vahe on 66,7 kuni 100-kordne. Kas tõesti on iga viies Eestis müüdud raamat elektrooniline, nagu ütleb minister, või iga 333s. Kuni viiesajas?

Lang tunnistas Ekspressile, et oli oma ütluses riigikogus „ebatäpne ja pinnapealne“. „Kindlasti ei ole e-raamatute turuosa selle sõna otseses tähenduses 20 protsenti. Samas tuleb muidugi lahti seletada, mis on antud juhul „turuosa“ – kas osakaal müügist või osakaal loetud raamatutest,“ ütles Lang. Ta viitas ka paljudele tasuta kättesaadavatele e-raamatutele, mis ei kajastu kirjastuste müügiandmetes.

Minister kirjutas Ekspressile: „Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi (AKI - toim.) poolt 2011. novembris läbi viidud uuringu „Mina.Maailm.Meedia“ alusel loeb raamatuid e-raamatuna 10 protsenti eestlastest ja vanuserühmas 20-29 aastat 23 protsenti.“

Uuringut pole avaldatud, kuid Ekspress sai sellega professor Marju Lauristini abil tutvuda.

Mida näitas see uuring tegelikult, loe 10. jaanuari Eesti Ekspressist.