Ajapikku pani ta tähele, et kehvemas seisus on just nende laste hambad, kelle vanemad arsti juures närvilised. Elulise vaatluse põhjal sündiski hüpotees doktoritöö tarvis, kus analüüsiti vanemate käitumist seoses hambaraviga ja selle mõju laste hammaste seisukorrale.

Olak valis uuringu tarvis välja 120 ema, kelle suus oli olemas suur komplekt kaariest tekitavaid baktereid. Ootuspäraselt selgus, et hambaarsti kartvate naiste hambad olid tavalisest sagedamini kaariesest kahjustatud või suisa välja tõmmatud. Just nende naiste esiklaste hambailt otsis Olak kaariest kõigepealt lapse kahe- ja seejärel kolmeaastaseks saamisel.