Asutus soetas ka CD-plaate (a’la „Eesti helisalvestised 1939”) ja hulga sõjaraamatuid („Cobra 2”), et moodustada neist väike raamatukogu. Asutuse tegevjuht Marek-Andres Kauts väidab, et lektüür on vajalik.

Kummaliste ostude tipu moodustab 12 000 euro eest hangitud ja ligi tonni kaaluv elektrigeneraator, kuigi Eesti internetiga ei tohiks voolu äraminekul midagi juhtuda. Varutoiteks on olemas ka UPSid.

Sihtasutus ostis (just ostis, mitte ei rentinud) generaatori kohaletoimetamiseks 3500 euro eest eraldi haagise. Kusjuures kohale pole seadet toodud. „Hoiame seda praegu laos,” selgitab direktor Kauts.

Sihtasutusel laseb rahaga vabalt laiata tema hea majanduslik seis. Sihtasutuse peamine tegevus on .ee lõpuga internetiaadresside (ehk domeenide) müümine. Äri läheb hästi.

Aastavahetusel seisis tulu mitte taotleva sihtasutuse pangaarvel juba veidi üle miljoni euro vaba raha.

„Oleme efektiivsemaid asutusi omataoliste seas Euroopas,” ütleb Kauts.

Paljude internetikasutajate ja veebiaadresside edasimüüjate (sihtasutus tegeleb vaid nö hulgiäriga, inimesed ja firmad saavad aadressi soetada edasimüüjate käes) meelest kehtestas sihtasutus lubamatult kõrge hinna.

„Sellist hinda ei osanud keegi isegi unes näha. Uskusime, et reaalne hind võiks olla 10 euro kandis,” ütleb suurima registripidaja Zone.ee juht Ardi Jürgens.

Kautsi väitel tuleks selle hinna juures riigil domeenindust subsideerida.

Ometi uurib konkurentsiamet hindade krõbeduse tõttu, egas ometi sihtasutus oma monopoolset seisundit kuritarvita. Samuti uuritakse kulude põhjendatust ja suhteid registripidajatega.

Vaidlus on pooleli ka andmekaitseinspektsiooniga — kas EIS täidab avalikke ülesandeid ja kas selle tegevus peaks seega läbipaistvam olema või mitte. Sihtasutuse meelest ei peaks.

Kuid Eesti interneti haldamiseks loodud asutus käärib ka seestpoolt täiega.

Loe lähemalt värskest Ekspressist.