Hooaja trendid keeltekoolides
Kui mu noor sõber otsustas sügisel hakata hiina keelt õppima, leidsin, et see on hiilgav idee: kollase kapitali võidukäik lubab tulevikus tööd ja leiba, rääkimata hiina rikkalikust kultuuripagasist, mis keeleoskajale avaneb. Keeletunni hind (2 x 45 minutit) 760 krooni lõi aga pahviks. Kõrge hind pole siiski tingitud eestlaste megahuvist mandariini vastu, vaid just selle puudumisest: odavamatesse grupitundidesse ei kogunenud piisavalt rahvast ja nii jäävadki eksootilise keele õppijale üle vaid neli korda kallimad individuaaltunnid.
Ekspress uuris Eesti suurematelt keeltekoolidelt, mida on sel hooajal trendikas õppida ja miks.
Üllataja rootsi keel
Kõige populaarsemad on – ikka ja alati – inglise, vene ja soome keele kursused. Hästi lähevad peale ka rootsi ja norra keel. Tallinna Keeltekool oli huvist rootsi keele vastu üllatunud. “Kaks korda nädalas toimuvatest kursustest edastab see kõiki teisi, olles vaat et komplekteeritud juba lahtiste uste päevade avanädala lõpuks,” ütleb õppesekretär Riin Murov. Tungi põhjusi ei oska kooolijuhid veel pakkuda. Äkki kuninglikud pulmad suvel?
Samas meie teise naabri, Läti keel on hetkel out. Viis aastat tagasi aga läksid läti keele kursused väga hästi kaubaks.
Ajendiks töö ja äri
Enamasti õpitakse keeli ikka tööga seonduvalt.
“Väga nõutud on ametialane inglise keel,” ütleb Studia Lingua juhataja Martina Põldvere.
Multilinguas toimub päris palju norra keele kursusi. Seda õpitakse vahetult enne Norrasse elama/tööle siirdumist.
Huvi itaalia, hispaania, portugali keele vastu tekib millegipärast siis, kui reisikott pakitud.
Eksootilisi keeli õpivad just need, kel on tõsine huvi selle maa ja kultuuri vastu. Tööalaselt on rahvusvahelist suhtlemist aina enam ja keelteoskus annab konkurentsieelise ka tööjõuturul.
Noorematele vene keel
Inglise keele õppijad on pigem vanemad, kolmekümnendates-neljakümnedates aastates inimesed, seevastu vene keele õppijad kahekümnendates.
“Vene keelt õpivad eelkõige noored, kes käisid koolis sel ajal, kui vene keel ei olnud eriti populaarne, kuid nüüd on neil tekkinud reaalne vajadus selle järele,” ütleb TEA keeltekooli juhataja Piret Jõgi.
Hiina keele õppimine muutus popiks enne Pekingi olümpiat. Jaapanisse suundub praegu päris palju eesti üliõpilasi, niisiis jätkub huvilisi ka jaapani keele kursustele.
Keeletundides käiakse ka lihtsalt hobi korras. “Paljud keelehuvilised on käinud meil juba aastaid. Hea seltskond on see, mis hoiab neid meie juures kinni ja mis on teinud keeleõppe kaks korda nädalas juba harjumuspäraseks,” ütleb Multilingua turundusjuht Saskia Undusk.
Motiiviks võib olla ka õpetaja isiksus,näiteks Generum Erakooli itaalia keele populaarsus on tingitud italiano’st karismaatilisest õpetajast.
Tallinna Keeltekoolis saab õppida tai ja indoneesia ja hindi keelt. Kuna huvilised on eri tausta ning töögraafikuga, siis saab seda õppida vaid individuaaltundidena. TEAs saab õppida ka jaapani, hiina, kreeka, heebrea ja araabia keelt. Kõige suurem huvi on kindlasti jaapani keele vastu, eelkõige koolinoorte seas, kes on huvitatud selle maa kultuurist ja keelest.
Keeltekoolid peavad pingutama, et õpilasi hoida. Nii näiteks pakub Sugesto poolteatraliseeritud keeletunde (sugestiivõpe) ja Studio Lingua keeleõppe kõrvale ka vastava maa (näiteks itaalia) roogasid.
Trend on tõusus
Raske majanduslik seis ei ole mõjutanud inimeste soovi keeli õppida. Firmad tellivad küll vähem kursusi, kuid ka selles osas on tunda jälle tõusutrendi.
Eraisikute puhul on huvi iga aastaga suurenenud: ka 2009. aastal kasvas registreerumine grupiõppesse märgatavalt ning ka individuaalõppe tundide maht jäi samale tasemele võrreldes 2008. aastaga.
Skype-õpe
Viimaste aastate uusim suund on Skype-õpe, mis võimaldab rohkem personaalsust ja paindlikkust nii aja planeerimisel kui ka õppematerjalides. Multilingual on keeleõppeportaal Tell Me More. Paadunud filoloogid seda meetodit aga eriti ei soovita.
Martina Põldvere: “Keeleõppe tund peaks olema ikka võimalikult lähedane tavalisele suhtlussituatsioonile, et õpitut oldaks võimeline reprodutseerima ka õiges vestlussituatsioonis. Kui oleme olukorras, kus peame kohe reageerima, siis ei saa appi võtta võrgusõnaraamatut ega otsida sealt õiget hääldust. Kahjuks on tehnikaajastu pärssinud inimeste suhtlusoskust ja viinud selleni, et inimesed julgevad suhelda meili teel või erinevates keskkondades, aga tavasituatsioonis ei julgeta enam kõnetada, vestlust alustada ega arendada.”
Mida vähem tehnikat, seda parem.
Keeletunni hind (keskmiselt)
? grupis 90 krooni
? individuaalõpe 370 kr
? mustalt 200 kr
