Kevadel saabub aeg oma auto korda teha. Pesta ta soolast ja porist puhtaks. Panna alla suverehvid. Minna ka korralisse hooldusse. Vahel tuleb mootorile diagnostika teha – et see ikka korrapäraselt töötaks ega puperdaks. Niisamuti kontrollida veermikku, äkki on see liiga kulunud. Ja rooste, mis mitme aasta vanust autot ähvardama hakkab, see tuleb varakult avastada. Mida vanemaks auto jääb, seda tihedamaks muutuvad ka kohustuslikud ülevaatused. Niisiis kanname oma neljarattalise sõbra tervise eest hästi hoolt ning kui ta just mõnda fataalsesse õnnetusse ei satu, peab ta kenasti vastu palju aastaid.

Aga meie ise? Kui sageli kontrollime oma mootorit? Jälgime, et tarbiks kvaliteetset kütust? Kui tihti hooldame oma veermikku? Otsime endast kiiresti levivat ja hävitavat roostet? Harva või alles siis, kui tõsine häda juba käes. Inimese puhul pole ka kohustuslikku ülevaatust, millest kõrvalehoidmise eest ootab rahatrahv. Kui me oma autosse ka niimoodi suhtuksime, oleks kõik kohad jupsivaid ja katkisi neljarattalisi täis.

Mis tervisehädad ja millal need meid varitsevad? Kuidas oma bioloogilist masinavärki hooldada, et tõved meid vähem tabaks?


 Naised 

30 Rinnavähk tabab üha nooremaid naisi. Selle väga levinud haiguse õigeaegseks avastamiseks tuleks 20–39aastastel naistel teha iga kolme aasta tagant rindade palpatsioon. Arstid soovitavad oma rindu ka ise kord kuus kontrollida.

Teine noori naisi sagedasti ründav kasvaja on emakakaelavähk. Tavaliselt tabab see 45–55 eluaasta vahel, ent seda on leitud ka 20aastastel. Kõigil seksuaalselt aktiivsetel naistel tuleks seetõttu kord aastas teha PAP-test. Haigestumist põhjustavad papilloomi viirus (selle vastu aitab vaktsiin!), suitsetamine, varajane suguelu algus ja hormonaalsete rasestumisvastaste pillide liigtarvitamine.

Noorte naiste hulgas üha rohkem leviva suitsetamise tõttu suureneb kiiresti ka kopsuvähki haigestumine. Selle ravile väga raskelt alluva vähi riski on võimalik vähendada vaid ühel viisil – jäta suitsetamine maha!

40 Alates 40. eluaastast tuleks rinnavähi avastamiseks kord aastas teha rindade mammograafia.

Põletikuline liigesehaigus reumatoidartriit ähvardab 40–60aastasi naisi ja üks selle riskitegureid on suitsetamine. Haigust ennetada ei saa, kuid korralik ravi hoiab ära liigeste moondumise ja töövõimetuse tekke.

50 Kuigi palju vähem, ohustab ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine ka naisi. Haigus avaldub nii südamelihase infarkti kui ka insuldina. Ennetamiseks hoia vere kolesteroolitase lubatu piires ja vererõhk normis. Väldi ülekaalu, ole kehaliselt aktiivne, toitu tervislikult, ära suitseta ja ära liialda alkoholiga. Ning hoidu stressist.

Luuhõrenemise ehk osteoporoosi varaseks tuvastamiseks tuleks hakata luutihedust mõõtma, sest üle 50aastase naise eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 50 protsenti, meestel on see vaid 20 protsenti. Luuhõrenemine on Eestis kolmandikul üle 60aastastest ja pooltel üle 70aastastest naistest. Haiguse ennetamiseks võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäis kalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul. Liigu korrapäraselt. Ära suitseta, ära liialda alkoholiga.

Jämesoole vähk on üks levinumaid vähke nii maailmas kui ka Eestis. Mittesuitsetajail ja kehaliselt aktiivsetel inimestel on väiksem oht sellesse haigestuda. Samuti neil, kes käivad ennetavail uuringuil (sigmoidoskoopia jm).

60 Naistel on oht südame isheemiatõppe haigestuda väiksem kui meestel, samuti algab haigus hiljem. Nagu meestelgi, avaldub haigus infarkti või südamepuudulikkuse kujul.

Liigesekulumus ehk (osteo)artroos vaevab nii naisi kui mehi. Kõige sagedamini kuluvad puusa-, põlve-, lülisamba-, suurvarvaste tüvi- ja sõrmede lülivaheliigesed. Viimast neist esineb rohkem just naistel. Põlveliigese kulumine, mis võib algul avalduda põlve naksumises või pingutusejärgses valulikkuses, ei ole harv nähtus juba ka 40. eluaastates. Haiguse ennetamiseks väldi ülekaalu ja harrasta korrapäraselt tervisesporti. Haiguse riski suurendavad samuti liigeste ülekoormamine nagu näiteks suurte raskuste kandmine või raske töö. Niisamuti väldi külmetamist – eriti tundlikud on sõrmeliigesed.


 Mehed 

30 Radikuliit on seljaaju närvijuurte kahjustus, mis avaldub tugeva valuna nimmepiirkonnas. Kõige sagedamini tabab haigus 30.–45. eluaasta vahel ning rohkem just mehi. Radikuliidi ennetamiseks väldi ülekaalu, treeni selja- ja kõhulihaseid, hoidu külmetamisest ja tuuletõmbusest ning raskusi tõsta võimalikult sirge seljaga. Tähtis on teada, et enam ohustab radikuliit neid, kes suurema osa tööajast peavad istuma. Näiteks arvuti taga.

Põletikuline liigesehaigus lülisambapõletik tabab enim kuni 40aastaseid mehi, kuid see võib tekkida juba kahekümnendates eluaastates. Haigust ennetada ei saa, kuid õigeaegne ravi hoiab ära töövõimetuse.

40 Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine avaldub nii südamelihase infarkti kui ka insuldina. Ateroskleroosi põhjustatud on ka südame isheemiatõbi, mis avaldub samuti infarkti või südamepuudulikkuse kujul. Meessugu iseenesest on juba üks mõlema tõve riskitegureid. Haiguse ennetamiseks hoia vere kolesteroolitase lubatu piires ja vererõhk normis. Väldi ülekaalu, ole kehaliselt aktiivne, toitu tervislikult, ära suitseta ja ära liialda alkoholiga. Ning hoidu stressist.

Podagra on peamiselt keskealiste meeste ainevahetuslik haigus, mis algab suure varba ülespaistetamisega. Haiguse ennetamiseks väldi ülekaalu – liigu palju ning hoidu väga rasvastest toitudest. Tarbi alkoholi mõõdukalt, eriti õlut.

50 Kopsuvähk on levinuim kasvaja meestel. Suitsetamine põhjustab umbes 90 protsenti kopsuvähijuhtumeist. Loobu suitsetamisest, enne kui on hilja.

Jämesoole vähk on üks levinumaid vähke nii maailmas kui ka Eestis. Mittesuitsetajail ja kehaliselt aktiivsetel inimestel on väiksem oht sellesse haigestuda. Samuti neil, kes käivad ennetavail ­uuringuil (sigmoidoskoopia jm).

Eesnäärmevähk on samuti sageliesinev kasvaja meestel, sellesse haigestumise suurim oht on 60aastastel. Selle koheseks avastamiseks peaks aga juba alates 50. eluaastast regulaarselt tegema rektaalse palpatsiooni ja PSA. Haigestumise riski vähendamiseks loobu väga rasvastest toitudest.

60 Liigesekulumus ehk (osteo)artroos vaevab nii naisi kui mehi. Kõige sagedamini kuluvad meestel puusa-, põlve-, lülisambaliigesed. Põlveliigese kulumine, mis võib algul avalduda põlve naksumises või pingutusejärgses valulikkuses, ei ole harv nähtus juba ka 40. eluaastates. Haiguse ennetamiseks väldi ülekaalu ja harrasta korrapäraselt tervisesporti. Haiguse riski suurendavad samuti liigeste ülekoormamine nagu näiteks suurte raskuste kandmine või raske töö. Niisamuti väldi külmetamist.