Hakkaja naine suures äris: Eve Piibeleht juhtis 12 aastat kaltsuvoogusid rikkast Euroopast läbi Eesti vaesesse Aafrikasse. Tiit Blaat / Eesti Ekspress

“Vaata, mis ma ostsin!”

Sära sõbranna silmis ei jäta kahtlust, et tegemist on millegi väärtuslikuga.

“Ehtne Vuittoni kott, kolm eurot, Haapsalu Humanast,” kelkis ta ning lisas uhkusevärinaga hääles ka teise leiu – Burberry mantel, hind 2.50.

Kasutatud riiete kauplusekett Humana (Humana Estonia on loodud 2000. aastal Soome sõsarorganisatsiooni UFF Finland ja Leedu partneri poolt) on Eestis 12 aasta jooksul kasvanud ühest silmatorkamatust saunapealsest poekesest 22 kauplusest koosneva ketini, millest jaekaubandus moodustab vaid jäämäe veepealse osa.

Seda ühte kaltsukat tuli 12 aastat tagasi juhtima Eve Piibeleht (53), kellel nüüd, sel reedel, on viimane tööpäev Humana Sorteerimiskeskuse OÜ tegevdirektorina.

“Mõni juht on ehitaja, teine hoidja,” ütleb ta. Ennast peab ta ehitajaks. “Mulle pakub huvi üles ehitamine, tahan näha, kuidas mitte millestki sünnib midagi.”

Enne kui Piibeleht Humana tegevjuhiks konkureeris, tegutses ta eraettevõtjana. “Mu väiksel kangafirmal ei läinud halvasti, aga ei läinud ka hästi,” põhjendab ta palgatööle mineku soovi.

Ning veel enne seda, 90. aastatel, mil moodne eestlane kandis Türgi ja Poola disainerite loomingut, pidas Piibeleht Tallinnas komisjonipoodi. Soomlaste seljast tulnud teise ringi kaup hangiti fimmide eest ja müüdi siin rublade eest maha. “Kolm korda päevas käisime valuutat vahetamas, sest päeva jooksul rubla juba devalveerus.”

Humana kliendina on mulle jäänud mulje, et sekkarist-pulstikast ostmine on muutunud aasta-aastalt üha populaarsemaks. Kuulsused Esimesest Eestist, keda kümmekond aastat tagasi vaid Stockmannis võis kohata, on nüüd demokraatlikult trügimas Humana uue kauba päevadel.

“Meie kliendikaardi andmebaasi võib vabalt võrrelda stamm-esinejatega Kroonika veergudel,” ütleb Piibeleht naerdes. “Uue kauba päevadel trügivad need, kes midagi huvitavat otsivad, odava väljamüügi ajal tulevad kohale need, kel pole muud võimalust.”

See, et säästlik ja roheline eluviis on muutunud enesestmõistetavaks, kajastub ka Humana finantsaruannetes, mis liiguvad iga aastaga tõusujoones.

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspfressi tasulisest versioonist

« Avalehele 63 Kommentaari