01.05.2009, 00:00
Hussein Chalayani kõrgtehnoloogiline mood
Londoni disainimuuseumi näitus „From Fashion and Back” („Moest ja tagasi”) tutvustab moekunstnik Hussein Chalayani 15 aasta loomingut. Briti-türgi-küprose päritolu disainerit võib julgelt nimetada tulevikumoe loojaks: oma teostes on tal kombeks minevikutrendide taaselustamise asemel kasutada tänapäeva kõrgtehnoloogiat.
Hussein Chalayani looming on tihtipeale moevälise valdkonna vili –
antropoloogia, ajaloo, arhitektuuri, teaduse, filosoofia ja tehnoloogia
hübriid. Ehkki kollektsiooni kuuluvad ka igapäevariided, on
peatähelepanu pööratud catwalk’ile või muuseumisse
sobivatele kostüümidele, mis jätavad kineetiliste skulptuuride
mulje.
Hussein Chalayani moeetendused on sügava
kontseptsiooniga kogemuslikud lood. Kunstnik ise nimetab oma kollektsioone
narratiivseks loo jutustamiseks riiete kaudu. Inspiratsiooniks on olnud
maailmas ning isiklikus elus tähtsad teemad: ajalugu, geneetika,
tehnoloogiline progress, väljatõrjutus, muutumine ja teekond.
Moelooja lapsepõlv oli jagatud mitme kultuuri vahel ning seetõttu
on ka töödes korduv teema migratsioon, juurte uurimine, kultuurilise
identiteedi ja koha otsimine maailmas.
Sündinud 1970. aastal
Küprosel, kolis Chalayan noores eas perekonnaga Londonisse, kus
jätkas disainiõpinguid Central Saint Martinsi kolledžis. Alates oma
brändi loomisest 1994. aastal on teda kaks korda valitud Briti aasta
disaineriks. Viieteistkümne loomeaasta jooksul on kunstniku
moeinstallatsioonid varemgi korduvalt muuseumiseinte vahele sattunud.
Moe kõrvalt tegeleb Chalayan ka muu loominguga: näitusel on
eksponeeritud tema videoinstallatsioonid ja lühifilmid. Ta on disaininud
kostüüme ooperi- ja tantsuetendustele, teinud koostööd
islandi lauljanna Björkiga, kujundades kostüüme nii tema 1995.
aastal ilmunud plaadi „Post” kaanefoto tarvis kui ka
esinemisrõivaid kontserttuurile.
Siseneme
näitusesaali
Näituselabürinti sisenedes
võtavad külastajat vastu Hussein Chalayani esimese ja praeguseks
viimase kollektsiooni näidised. 1994. aastal Central Saint Martinsi
lõputööna valminud kollektsiooni „Tangent Flows”
metallitükikestega kaetud siidkleidid olid mitmeks kuuks maa alla maetud
ning hiljem välja kaevatud, jättes „poolkõdunenud”
mulje. Sensatsioonilise kollektsiooni ostis tervenisti ära Londoni
luksusbränd Browns ning seda oma poes eksponeerides aitas Chalayanil luua
uuendusmeelse disaineri reputatsiooni.
Sealsamas kõrval
seisab 2009. aasta kevadsuvine „Inertia”. Kiiruse, liikumise
ja kvantiteet-über-kvaliteet-filosoofia tulemusena toimuva krahhi
edasiandmiseks oli disainer pöördunud autode ja kokkupõrke
temaatika poole. Kiiruse efekti väljendavate kleitide
prototüübid meenutavad eemalt metallist autokarkassi, olles
tegelikult valmistatud vahtplastist.
Moekunstniku esimese ja
viimase kollektsiooni kõrvuti eksponeerimine loob justkui ühtse
kulgemise nende vahele jääva 15aastase ajavahemiku tööde
vahel.
Märksõnadeks „teekond” ja
„muutumine”, rännak läbi valgeseinalise
muuseumilabürindi, transformatsioon kas ühe kleidi või terve
kollektsiooni piires. Näiteks tsüklilist muutumist väljendav
„Ambimorphous” 2002. aasta sügistalvest, kus esimesena lavale
ilmunud rikkalikult kaunistatud traditsioonilised türgi rahvariided
kaotasid iga järgmise modelli seljas mõne detaili, kulmineerudes
neutraalselt modernistliku musta mantliga. Seejärel hakkas
kostüüm taas „kasvama”, lisades samu detaile teises
järjekorras ning muudesse kohtadesse, kuni lavale ilmus taas etendust
alustanud komplekt.
Küüditamisest inspireeritud
„After Words” 2000. aasta sügistalvest jutustab eestlastelegi
tuttava loo deportatsioonist, kus lühikese etteteatamisaja jooksul pidid
inimesed kogu oma esmavajaliku varaga kodust igaveseks lahkuma. Chalayani
videoinsta
llatsioon algab nelja kattega tooli ja ümmarguse kohvilaua
eksponeerimisega, seejärel sisenevad ruumi modellid, kes panevad endale
toolikatted kleitidena selga, pakivad toolid kohvriteks kokku ja puust
kohvilaua seelikuna vööle.
Muutus võib toimuda ka
kõrgtehnoloogilise manipulatsiooni abil: puldile vajutades avanevad
kleidipaneelid, tuues nähtavale all peituva tüllseeliku (2000. aasta
kevadsuvisest kollektsioonist). Sama teemat jätkab ka „111”,
pakkudes 2007. aasta kevadsuveks retrospektiivset tagasivaadet viimasele 111
moeaastale, kulmineerudes mehaaniliste kleitidega, millest üks imendub
sujuvalt laiaäärelisse kübarasse, jättes modelli lavale
alasti.
Tehnoloogilist valgusemängu on Chalayan kasutanud 2007.
aasta sügistalvises kollektsioonis „Airborne” tuhandete
värviliste vilkuvate tulukestega ehitud kleidis ja 2008. aasta
kevadsuvises kogus „Readings”, mille Swarovski kirstallidega ehitud
kleidil mängib üle kahesaja liikuva laserkiire.
Hussein
Chalayani puhul on tegu äärmiselt põneva interdistsiplinaarse
moekunstnikuga, kes suudab pakkuda midagi nii moegurmaanile kui ka ajaloo-
või tehnoloogiahuvilisele ning kelle retrospektiivnäitus jätab
põnevusega ootama tema järgmisi kollektsioone.
Näitus on avatud 17. maini.