Hussein Chalayani moeetendused on sügava kontseptsiooniga kogemuslikud lood. Kunstnik ise nimetab oma kollektsioone narratiivseks loo jutustamiseks riiete kaudu. Inspiratsiooniks on olnud maailmas ning isiklikus elus tähtsad teemad: ajalugu, geneetika, tehnoloogiline progress, väljatõrjutus, muutumine ja teekond. Moelooja lapsepõlv oli jagatud mitme kultuuri vahel ning seetõttu on ka töödes korduv teema migratsioon, juurte uurimine, kultuurilise identiteedi ja koha otsimine maailmas.


Sündinud 1970. aastal Küprosel, kolis Chalayan noores eas pere­konnaga Londonisse, kus jätkas disainiõpinguid Central Saint Martinsi kolledžis. Alates oma brändi loomisest 1994. aastal on teda kaks korda valitud Briti aasta disaineriks. Viieteistkümne loomeaasta jooksul on kunstniku moeinstallatsioonid varemgi korduvalt muuseumiseinte vahele sattunud.


Moe kõrvalt tegeleb Chalayan ka muu loominguga: näitusel on eksponeeritud tema videoinstallatsioonid ja lühifilmid. Ta on disaininud kostüüme ooperi- ja tantsuetendustele, teinud koostööd islandi lauljanna Björkiga, kujundades kostüüme nii tema 1995. aastal ilmunud plaadi „Post” kaanefoto tarvis kui ka esinemisrõivaid kontserttuurile.


Siseneme näitusesaali



Näituselabürinti sisenedes võtavad külastajat vastu Hussein Chalayani esimese ja praeguseks viimase kollektsiooni näidised. 1994. aastal Central Saint Martinsi lõputööna valminud kollektsiooni „Tangent Flows” metallitükikestega kaetud siidkleidid olid mitmeks kuuks maa alla maetud ning hiljem välja kaevatud, jättes „poolkõdunenud” mulje. Sensatsioonilise kollektsiooni ostis tervenisti ära Londoni luksusbränd Browns ning seda oma poes eksponeerides aitas Chalayanil luua uuendusmeelse disaineri reputatsiooni.


Sealsamas kõrval seisab 2009. aasta kevadsuvine „Inertia”. Kiiru­se, liikumise ja kvantiteet-über-kvaliteet-filosoofia tulemusena toimuva krahhi edasiandmiseks oli disainer pöördunud autode ja kokkupõrke temaatika poole. Kiiruse efekti väljendavate kleitide prototüübid meenutavad eemalt metallist autokarkassi, olles tegelikult valmistatud vahtplastist.


Moekunstniku esimese ja viimase kollektsiooni kõrvuti eksponeerimine loob justkui ühtse kulgemise nende vahele jääva 15aastase ajavahemiku tööde vahel.


Märksõnadeks „teekond” ja „muutumine”, rännak läbi valge­seinalise muuseumilabürindi, transformatsioon kas ühe kleidi või terve kollektsiooni piires. Näiteks tsüklilist muutumist väljendav „Ambimorphous” 2002. aasta sügistalvest, kus esimesena lavale ilmunud rikkalikult kaunistatud traditsioonilised türgi rahva­riided kaotasid iga järgmise modelli seljas mõne detaili, kulmineerudes neutraalselt modernistliku musta mantliga. Seejärel hakkas kostüüm taas „kasvama”, lisades samu detaile teises järjekorras ning muudesse kohtadesse, kuni lavale ilmus taas etendust alustanud komplekt.


Küüditamisest inspireeritud „After Words” 2000. aasta sügistalvest jutustab eestlastelegi tuttava loo deportatsioonist, kus lühikese etteteatamisaja jooksul pidid inimesed kogu oma esmavajaliku varaga kodust igaveseks lahkuma. Chalayani videoinsta llatsioon algab nelja kattega tooli ja ümmarguse kohvilaua eksponeerimisega, seejärel sisenevad ruumi modellid, kes panevad endale toolikatted kleitidena selga, pakivad toolid kohvriteks kokku ja puust kohvilaua seelikuna vööle.


Muutus võib toimuda ka kõrgtehnoloogilise manipulatsiooni abil: puldile vajutades avanevad kleidipaneelid, tuues nähtavale all peituva tüllseeliku (2000. aasta kevadsuvisest kollektsioonist). Sama teemat jätkab ka „111”, pakkudes 2007. aasta kevadsuveks retrospektiivset tagasivaadet viimasele 111 moeaastale, kulmineerudes mehaaniliste kleitidega, millest üks imendub sujuvalt laiaäärelisse kübarasse, jättes modelli lavale alasti.


Tehnoloogilist valgusemängu on Chalayan kasutanud 2007. aasta sügistalvises kollektsioonis „Airborne” tuhandete värviliste vilkuvate tulukestega ehitud kleidis ja 2008. aasta kevadsuvises kogus „Readings”, mille Swarovski kirstallidega ehitud kleidil mängib üle kahesaja liikuva laserkiire.


Hussein Chalayani puhul on tegu äärmiselt põneva interdistsiplinaarse moekunstnikuga, kes suudab pakkuda midagi nii moegurmaanile kui ka ajaloo- või tehnoloogiahuvilisele ning kelle retrospektiivnäitus jätab põnevusega ootama tema järgmisi kollektsioone.


Näitus on avatud 17. maini.