Viie aasta pärast lähme poodi ja piimapakk maksab umbes 15-20 krooni. Leivapätsi saame 20-25 krooniga, juustu- ja vorstikilo maksab 150-200 krooni. Suurema toidukorvi eest loovutame kassas rahulikult 1000 krooni. See on realistlik ennustus. Odava toidu aeg on maailmas pöördumatult läbi. 

Tänavu kallines maailmaturu mõjul toit Eestis 16 protsenti. See oli alles algus, sest tuleval aastal on lubanud hindu tõsta Kalev, Raisio, Liviko, Werol ja paljud teised tootjad. Kaua sa kasumi arvelt tarbijaid poputad. Ka Eesti suurärimehed on aru saanud, et põllumajandus on hea bisnis ning suunanud pilgud kinnisvaralt näiteks lehma- või teraviljakasvatusele.

Optimistlike ennustuste kohaselt on viie aasta pärast toit poole kallim. Pole näha, et miski võiks tõusutrendi oluliselt pidurdada, kui nõrk dollar välja arvata. Piim, teravili ja liha on tänavu maailmaturul kallinenud pool kuni kaks korda, käibes on uus termin “agflatsioon” (ehk põllumajandusinflatsioon).

Selle põhjused on lihtsad. Nafta hind on kõrgustes ning seni toidulauale jõudnud põllusaak kulub alternatiivse biokütuse tootmiseks. Euroopa ootab 2020. aastaks biokütuse osakaalu kasvu transpordis 10 protsendile, USAs tahab president Bush kümne aastaga bioetanooli tootmise viiekordistada. Maasturi ühe paagitäie biokütuse tootmiseks kulub selline hulk toitu, millest saaks inimene söönuks terve aasta.

Lisaks on kaks miljardit inimest Indias ja Hiinas hakanud liha ja piima sööma, sest majanduskasv on teinud selle neile jõukohaseks. Kui veel kaks kümnendit tagasi tarbis hiinlane aastas 20 kg liha, siis tänavu üle 50 kg. Ühe kilo liha tootmiseks kulub kaheksa kilo teravilja.

Lahendusena näib uute põllupindade kasutuselevõtt. Ent kliimasoojenemine vähendab sedagi ressurssi aastaks 2020 maailmas viiendiku võrra.

Mis muud kui kartul mulda, kasvuhooned püsti ja lojused lauta!

 


Voimix
– täna 11,90 EEK, aasta tagasi 10,90 EEK, hinnatõus 9%

Põhiline tooraine – rapsiõli – on märgatavalt kallinenud, lisaks on kallinenud plastpakendid.


Suhkur (1 kg)
– täna 14,50 EEK, aasta tagasi 14,50 EEK, hinnatõus 0%


Kalevi kommid Tiina (175 g)
– täna 12,50 EEK, aasta tagasi 12,50 EEK, hinnatõus 0%


Saku Originaal
– täna 9,90 EEK, aasta tagasi 8,50 EEK, hinnatõus 16%

Aasia õlleturu kasv on linnase ja humala hinna kergitanud ligi kahekordseks.

Lisaks on märgatavalt kallinenud pakendid.


Eesti õun (1 kg)
– täna alates 15,50 EEK, aasta tagasi alates 16,90 EEK, hinnalangus 8%

Saak oli sel aastal “enam-vähem”, mullu aga viletsapoolne.


Laheotsa talu kartul (1 kg)
– täna 9,50 EEK, aasta tagasi 11,90 EEK, hinnalangus 20%

Tänavu oli hea kartuli-, porgandi- ja peedisaak.


Viru Valge (0,5 l)
– täna 77 EEK, aasta tagasi 74 EEK, hinnatõus 4%  On tavaks saanud, et piiritus kallineb tempos 10% kvartalis. Aastaga on hind kerkinud poole võrra. Põhjuseks biokütuse tootmine.


Talleggi kanafilee (1 kg)
– täna 105 EEK, aasta tagasi 82,90 EEK, hinnatõus 26%

90% on aastaga tõusnud sööda hind, mille osakaal kana hinnast on 57%.


Norra lõhe (1 kg)
– täna 85 EEK, aasta tagasi 119 EEK, hinnalangus 28%

Kala börsihind on langenud. Jaapanlased, kes seni lõhet ja forelli Norra st ostsid, ostavad nüüd seda Tšiilist, tekitades Norras ülejäägi. Lisaks on hinnalangus hea saagikuse tulemus.


Seljanka (purgis)
– täna 34,50 EEK, aasta tagasi 28,50 EEK, hinnatõus 21%

Seljanka hinda on mõjutanud gaasi, klaastaara, sibula, tomati­pasta ja kurgi kallinemine ning tööjõukulude kasv.


Kirde sai
– täna 7,80 EEK, aasta tagasi 5,90 EEK, hinnatõus 32%

Teravili on hüppeliselt kallinenud, sest nafta kõrge hind on tõstnud selle nõudlust biokütusetootmises. Vilja hinda on kergitanud ka hindude ja hiinlaste soov liha süüa ning sellest tulenev nõudlus jõusööda järele. Lisaks on Leiburis tööjõu hind “räigelt” tõusnud.


Banaan (1 kg)
– täna 18,50 EEK, aasta tagasi 18,50 EEK, hinnatõus 0%


Felixi ketšup (875 g)
­ – täna 28,90 EEK, aasta tagasi 24,90 EEK, hinnatõus 16%

Nafta hinnatõus on tõstnud sellest toodetavate plastpakendite hindu. Neli tegurit – energia hinnatõus, nõudluse kasv maailmaturul, biokütuse võidukäik ning kliimamuutustest tingitud kasvatuspiirkondade vähenemine – on kergitanud tomatipasta hinda.


Ariel automat 400 g
­ – täna 22,50 EEK, aasta tagasi 22,50 EEK, hinnatõus 0%

Hind on sama, kuid pakk läks väiksemaks ja tootjad väidavad, et nüüd peseb pulber paremini.


Rakvere rulaad (1 kg)
– täna 96 EEK, aasta tagasi 87 EEK, hinnatõus 10%.

Kallinenud on kodumaine sealiha, sest põrsaste nuumaroa teravilja hind on tõusnud aastaga 70%. Lisaks on lihakombinaadis tõstetud tootmistööliste palka.


Hambapasta Colgate 100 ml
– täna 34 EEK, aasta tagasi 32 EEK, hinnatõus 6%

Baltikumi hindade tasakaalu viimine põhjustas marginaalse hinnatõusu.


Alma piim
– täna 9,50 EEK, aasta tagasi 5,70 EEK, hinnatõus 67%

Hiinlased on hakanud piima jooma, mistõttu on maailmaturul kallinenud toorpiim

rohkem kui kolmandiku võrra. Lisaks on kallinenud loomasöödad.


Talleggi munad (6 tk pakis)
– täna 18,90 EEK, aasta tagasi 14,50 EEK, hinnatõus 30% Põhjuseks jällegi sööda hinnatõus. Sööda osakaal muna hinnas on 58%.


Eesti Juust (Tori-Selja PÜ, 1 kg)
– täna 119 EEK, aasta tagasi 89 EEK, hinnatõus 34%

Põhiline tegur toorpiima hinnatõus. Lisaks on kallinenud logistika ja näiteks ka kerge kütteõli, millega ühistu oma katlamaja kütab.


Olivia rapsiõli (1 l)
– täna 25,90 EEK, aasta tagasi 19,90 EEK, hinnatõus 30%

Inimese ja auto konkurentsis “toidu” pärast on peale jäänud auto, mis on kergitanud õli ja õliseemnete hinda.


Torino makaronid
– täna 7,20 EEK, aasta tagasi 6,70 EEK, hinnatõus 7%

Ainuüksi tänavu sügisel on nisujahu hind kallinenud 35-40%.


Paulig President kohv
– täna 42,90 EEK, aasta tagasi 39,90 EEK, hinnatõus 7%

Kohvioa hind on umbes 20% tõusnud. Ent kohvi hinna aluseks olev dollar on nõrgenenud.


Jäätis Väike Tom
– täna 6,90 EEK, aasta tagasi 5,90 EEK, hinnatõus 17%

Kallinenud on tooraine ja tööjõud: koore ja või hind 70%, tootmise tööjõukulud kasvanud 30%.