Teaduslikku põhjendust sellele ei ole. Te olete juba teine ajakirjanik viimase aasta jooksul, kes mulle selle küsimuse esitab.

Aga ometi on ka näiteks häiretelefonide töötajad rääkinud, et täiskuu muudab nende töö-ööd tavapärasest tihedamaks: inimesed teevad rohkem põhjendamatuid väljakutseid. Täiskuu paistab kuidagi ikka mõjuvat?

Jah, kui inimene kell kolm öösel õue läheb, eriti näiteks maal, siis võib pilt olla üpris müstiline. Iseasi, kas päästeteenistus on nende väljakutsete kohta teinud korrektset statistikat. Sellised hinnangud on sageli subjektiivsed ega pruugi tegelikkuses paika pidada.

Mis aga küll paika peab, on see, et vaimsed probleemid ägenevad sügiskuudel ja millegipärast ka kevadel.

Üleminekuaastaaegadel?

Jah. Näiteks tänavu kestis talv üsna pikalt ja ka vaimsete probleemide ägenemise periood nihkus peaaegu kuu aega suve poole, kuid tulemata see ei jäänud. Neil perioodidel näeme püsivama iseloomuga häirete ägenemist, depressioon muutub sagedamaks.

On üritatud otsida seoseid ka päikese aktiivsusega, millel võib ju mingi mõju olla. Kuid siiski on ilmastikumuutused, mis sunnivad inimesi endaga kohanema, vaimsele tervisele mõjuvamad kui täiskuu. Sügisel läheb ju pimedaks, talv läheneb, ilm muutub külmaks. Tekib füüsiline ja vaimne stress. Kellaaeg muutub. Sügisene vaimsete probleemide haripunkt on oktoobris-novembris, kevadel aprillikuus - näeme seda haiglate hospitaliseerimisjuhtumite arvu kasvust. Praegu on veel suhteliselt rahulik aeg, aga kui september läbi saab, tuleb erakorralist tööd kohe juurde.