HUVITAV KÜSIMUS
Vastab Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakonna juhataja Riina Salupere:
Kõrbenud toit meenutab oma mustja värvuse poolest sütt ja see ütlus tõenäoliselt tuginebki sarnasusele söega. Kuid selline süsi ei ole kõhurohi!
Ravimina kasutatakse hoopis aktiivsütt ehk aktiveeritud sütt (ladina keeles carbo activatus, carbo medicinalis, inglise keeles activated charcoal). See on spetsiaalselt kõrgel temperatuuril töödeldud taimse päritoluga peeneteraline mustjas lõhnata ja maitseta aine tabletina või pulbrina. Ajaloost on teada, et sütt soovitati näiteks 1899. aastal meditsiini käsiraamatu Merck’s Manual esmaväljaandes maovalu, kõhulahtisuse, seedehäirete ja kõhupuhituse raviks.
Aktiivsöe suurel pinnal on piisav jõud kõrvalolevate osakeste külgetõmbamiseks ja sidumiseks tahkele söepinnale. Tänu sellele seob see soolevalendikus soolegaasi, mürke ja ka ravimeid. Adsorbeerivate omaduste tõttu on seda kasutatud kõhupuhitust ja kõhulahtisust vähendava ravimina. Enim kasutust on aktiivsüsi aga leidnud mürgistuste ravis, sest ta adsorbeerib mürke soolevalendikust ja seega vähendab mürkide imendumist verre. Aktiivsöe lühiajaline kasutamine on ohutu. Väljaspool meditsiini kasutatakse aktiivsütt selle adsorbeerivate omaduste tõttu vedelike ja gaaside puhastajana näiteks veepuhastusfiltreis.
Hoolimata näilisest sarnasusest aktiivsöega ei kasutata kõhulahtisuse, kõhupuhituse ega mürgistuste puhul kunagi kõrbenud röstsaia, praetud kõrbenud leiba ega teisi kõrbenud toite, ei ka söestunud puidu või söestunud puubriketi pulbrit. Vastupidi, kõrbenud toit põhjustab teinekord oma magu ärritava toime tõttu hoopis ebamugavustunnet kõhus ja isegi kõhuvalu. Niisiis, kõrbenud toit ei ole mitte mingisugusel viisil kõhurohi.
