Paljudes maailma linnades on vastandunud rikas idapiirkond ja vaesem lääne töölislinnaosa.

Ka Eestis on oht ikka idast ähvardanud. Idapiiri taga valitseb kaos: sealt on tulnud asiaadid, sarmaadid, tiblad, kommunistid, okupatsioon, nüüdisajal narko, aids ja prostituudid, ka Eesti loodusesse mittekuuluvad loomad (ameerika naarits) ja taimed (sosnovski karuputk). Idast tuleb ka nafta, millega seoses liigub must raha ja sugenevad ohtlikud maffiasidemed.

Süngele ja mahajäänud, sageli venekeelsele ja õigeusklikule Ida-Eestile (Peipsi-äärne kant, Ida-Virumaa, Narva) vastandub kiiresti arenev või muidu inimlik ja lahe läänerannik (Pärnu, Haapsalu, ka Saaremaa, mille eesrindlikkus on jälle kinnitust saanud seoses sillaprojektiga).

Kui Ida-Eestis on verd seganud venelased, siis Läänes on eestlaste geene rikastanud nooblid rannarootslased ja saartel koguni viikingid. Ida-Eestis on valdav laiade põsesarnadega talupoeglik idabalti rass, kes vastandub kõrgelaubalisele skandinaaviapärasele läänebalti tõule.

Idaga seostub küüditamine, Läänega valged laevad ja põgenemine Läände. Valge laev sai loomulikult randuda ainult läänerannikul, sellal kui raudteed viisid ikka itta.  

Tallinnas vastanduvad selgelt Ida- ja Lääne-Tallinn. Ida-Tallinn on Lasnamäe getod, Lääne-Tallinn hoopis positiivsem ja eestlastele omasem Õismäe ja Mustamäe. Tallinna Lääs on Tiskre ja Kakumäe, heaolu kantsid.

Mis puutub Viimsisse, siis Ida-Viimsi piirne Maarduga, mis on sügavalt idalik ja kus asub ka kohutav Muuga sadam. Lääne-Viimsi piiril asub aga Merivälja – Tallinna üks läänelikumaid kante.