Igal matsil oma Tiskre
Jüri Veski.
Merirahu hoiatav pankrot
Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ja
Tamjärve kooli lähistel toretseb punase hiigelkaarega sild, sildiga
“Merirahu sadam”. Lisaks klaasist gaasikatlamajad ja songitud pankrannik.
Need albid sümbolid meenutavad pankrotti läinud AS Hestlingeri ja Merirahu
elamurajooni.
Eksmissi ja poliitikahuvilise Kristiina Heinmetsa
poiss-sõber Aivar Aigro, kes Hestlingeri omas ja juhtis, tegi jõuka
klientuuri haaramisel valearvestuse. Leviv kinnismõte mereäärse krundi väärtuse
meeletust kasvust Euroliiduga liitumise järel ei pannud kedagi veel maksma
ruutmeetri eest üle turuhinna. Kui mujal Tallinnas maksis ruutmeeter 400- 500
krooni, tahtis Aigro saada 1500 – 1700 krooni. Merirahu rahastas Ühispank.
“Ebaõnnestunud majandustegevus. Nii kallis hinnaklassis nagu 1500 krooni
ruutmeeter on vähe ostjaid, müük oli aeglane ja ühel päeval tabas projekti
maksejõuetus,” ütleb pankrotivara müüki korraldav vandeadvokaat Andres
Alaver.
Projekti läbikukkumist mõjutas ka ajakirjandus, mis koos
looduskaitsjatega skandaalitses paeranniku rikkumise ja omavolilise puude
mahavõtmise pärast.
Pankrotistunud Merirahu varad (93 krunti) on 120
miljoni kroonise alghinnaga avalikul enampakkumisel. Alaver usub, et projekt
seisma ei jää ja leiab ostja Eestist, Soomest või Itaaliast. Koht
elamurajooniks on ju suurepärane.
Pankrannik – ühe mehe projekt
Merirahust Paldiski poole edasi
sõites jääb tee peale Kakumäe elamute tsoon. Mõnegi mehe aed on siin sama
kallis kui teise mehe maja.
Legendaarsest Lollidekülast paar kilomeetrit
eemal on Pankranniku projekt ja sealt edasi kohe Mäeranna.
Projekti
Pankrannik juht Jüri Veski üritab Merirahu vigu vältida. Ta arendab
Nordea Panga toel paarikümnehektarilist ala Tabasalu ja Suurupi vahel.
“Riski tuleb võtta. Aga alati on hirm, et arendustööd jõuavad ette
ostuhuvist,” ütleb Veski. Ta üritab hoida kulud madalad ning pakkuda kliendile
mõistlikku hinda. Eesti klient on hinnatundlik.
“Kinnisvara netilehekülg
asendab suurepäraselt maaklereid,” ütleb Veski, kes täidab firmas
kõiki rolle sekretärist ja müügimehest kuni juhatajani. Kõige tähtsamaks
peab ta arhitekt Jüri Jaama järelvalvelist ja heakskiitvat rolli.
"Ostjaid tuleb taltsutada, et nad hoogu ei satuks. Mõnegi iseehitaja tegevus
võib rikkuda kõrval asuvate kruntide väärtuse," märgib Veski.
Seetõttu
peavad pankranniku äärsed majad olema ühekorruselised.
Elurajooni kogumaht
on 250 krunti, millest esimese etapi alguses augustis 2001 tuli müüki 66
krunti. Neist pooled on müüdud.
Mäeranna valmis majad
Pankrannast kümmekond kilomeetrit edasi on
kopa maasse pannud kinnisvarafirma Uus Maa. Projekti juhib Eesti üheks
edukamaks maakleriks peetud Siim Mesila.
Uus Maa pakub erakordselt suuri
krunte – kuni 24 000 ruutmeetrit. Selliseid on Suur-Mäerannal kaheksa. Koostöös
Emil Urbeli arhitektuuribürooga ehitatakse kõrges parkmetsas asuvatele
maatükkidele sobivad majad. Nii peab klient ostma maa koos valmis majaga.
Kuu aega tagasi müüs Mesila ideed: naaber ei pea kuulma, kellega ja kui
kaua sa oma sünnipäeva pead. Täna on see muutunud. Tõenäoliselt oleks kaheksa
mereäärse hiigelkrundi müüki paiskamine projektil hinge kinni pigistanud.
“Osale kruntidest ehitame peale paarismajad, siis saame kätte ka
hinnaklassi, kes ei taha väga suuri maju,” ütleb Mesila. Kahepereelamutega saab
hinna ostjale soodsamaks teha.
Hooaja lõpuks on plaan praegune põlismets
õhemaks võtta ja majad kohe valmis ehitada. Riski hajutamiseks on Uus Maa
rajanud ka 800 meetri kaugusele Väike-Mäeranna elamurajooni, kus väiksema
maatüki koos majaga saab kätte veidi rohkem kui miljoni krooniga.
Kloogaranna rõhub mälestustele
Nõukoguaegse tallinlase lemmikplaaž
oli Kloogaranna, kus praegu on pakkumisel 29 rannaäärset krunti. Englar
Kinnisvara maakler Carmen Kaasik ütleb, et tema põhikliendid on need, kes
on säästnud raha, mida nad tahavad investeerida krunti. “Ehitada plaanivad
nad alles ühe kuni kolme aasta pärast, kui on veidi raha kogunud,” ütleb
Kaasik.
“Krunte mererannas lõputult ei ole ja võib prognoosida kõrgendatud
huvi jätkumist rannaäärsete kruntide vastu.”
Leppneeme kallis maa
Viimsi poolsaar on kõige kallim piirkond
Tallinna lähiümbruses. Nelja aastaga on maa hind tõusnud seal 100
protsenti.
“Viimsi on väga kõrge mainega ning arendajad saavad
hinda küsida puhtalt maine eest. Lähiaastatel on oodata hinnatõusu ka
Tabasalu-Muraste suunal ja Viimsist edasi Kaberneeme suunal,” ennustab Uus Maa
marketingijuht Ain Kivisaar. “Rahapaigutusena on ka tulusamaid
kinnisvaravaldkondi, aga kümneprotsendist hinnakasvu aastas julgen prognoosida
küll.”
Leppneeme maa hind kuni 250 krooni ruutmeetrist on uutest
elamurajoonidest kõige kallim. Kuid see asub ka linnale kõige
lähemal.
Leppneeme elamurajooni arendav Kodumajagrupi AS teeb koostööd
Eestimaa Looduse Fondiga, eesmärgiga säilitada ühtset loodussõbralikku
keskkonda.
Müügijuht Heidi Pihlak ütleb, et neil lähevad paremini niidul
asuvad krundid, mitte mereäärsed. “Enamik meie kliente on Meriväljalt, Viimsist
või Mähelt, keda häirib sealne kohutav üleasustus.”
Kadakaranna kriitiline kaugus
Pealinna lähedaste uuselamurajoonide
sihtrühm on neljakümneste põlvkond, kellel on selge pilt oma reaalsetest
sissetulekutest ja vajadustest. 5000-10 000ruutmeetrise krundi ostmine tähendab
juba üle miljonilist investeeringut, lisaks veel vähemalt sama palju maja
ehitamisse. Nõudlus suure privaatse majavalduse järele on viimase aasta jooksul
oluliselt tõusnud, mis viitab Eesti palgatöötajate koorekihi valmisolekule osta
kodu Tallinnast välja. Välismaalased ei ole seni ostnud ega broneerinud
mitte ühtki maatükki.
Linnast välja liikumise üks eeltingimus on korralikud
juurdepääsuteed, millesse kohalikud omavalitsused on viimastel aastatel ka
kõvasti investeerinud. Paari aasta pärast algav ehitus Lasnamäe kanali
pikendamiseks kuni Maarduni tõstab oluliselt Neeme poolsaarel asuva Kadakaranna
elamurajooni väärtust.
Eesti kinnisvaraarendajad ei räägi enam
kilomeetritest, vaid sarnaselt oma lääne kolleegidega autosõiduminutitest.
Pool tundi autosõitu on kriitiline piir, millest kaugemale ei julge arendajad
praegu elamuid pakkuda.
Kadakarannal on arendaja OÜ Metrol koostöös
Hansapangaga maha müünud kolmandiku 33 krundist. Põhiliselt need, millel on
merevaade. Piiranguid majade suurusele ja stiilile ei ole. Lisaks kivisele
rannale ja kadakasaludele meelitab Kadakaranna ka kilomeetripikkuse liivase
supelrannaga.