“Jah, seda võib buumiks nimetada,” ütleb Kodumajagrupi müügijuht
Heidi Pihlak
. Kodumajagrupp arendab nn esimese laine linnast väljakolimist ehk Tiskre 1 projekti, millele tänavu lisandus Leppneeme. Kui Tiskre loodi eesmärgiga pakkuda omaette väikest krunti ja linnatüüpi eramuid, siis Leppneeme mängib külaatmosfääri ja suure maakodu peale.

Pealinnalähedased 3000-20 000ruutmeetrised krundid on värskeim suund Eesti kinnisvaraturul. Arendajate eesmärk on kätte saada Tallinnas tööl käiv jõukur, kes on valmis miljoneid kroone maksma merevaate, metsakohina ja selle eest, et naaber aknasse ei jõllita.

Uut nõudlust toidab kinnisvarabuum ise. Paneelmaja korterite ruutmeetri hind on paari aastaga pööraselt tõusnud – 3000 kroonilt 10 000 kroonini. Samal ajal laenamine odavneb.

Pangad, kes uusi arendusprojekte rahastavad, lisavad hoogu juurde. Paar päeva tagasi alandas Hansapank esimest sissemakset korraga 10 protsenti. Laenusaaja peab kohe ära maksma vaid 15 protsenti maa või kinnisvara maksumusest.

Kliendile sisendatakse idee: müü maha olemasolev korter, võta mõõdukas laen 15 aastaks ja osta eramu väljapoole linnakära. Ka statistika toetab seda. Vaid 15 protsenti tallinlastest elab eramajades. Soomes ja Rootsis elavad omaette majades vähemalt pooled linlastest.

“See peaks tooma kinnisvaraturule uusi kliente, kes saavad oma unistuse paremale elule realiseerida,” ütleb Pankranniku arendaja

Jüri Veski.

Vanad kinnisvarahaid ütlevad, et turg on õnneotsijaid täis. Need, kes enne metalliga äritsesid või fonde ja pankasid põhja lasid, üritavad raha teha ka kinnisvaraarenduses. Nendel oli paar aastat tagasi vabu miljoneid, mille eest mereäärsed maatükid talumeestelt või vallavalitsustelt kokku osta.

Merirahu hoiatav pankrot
Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ja Tamjärve kooli lähistel toretseb punase hiigelkaarega sild, sildiga “Merirahu sadam”. Lisaks klaasist gaasikatlamajad ja songitud pankrannik. Need albid sümbolid meenutavad pankrotti läinud AS Hestlingeri ja Merirahu elamurajooni.
Eksmissi ja poliitikahuvilise Kristiina Heinmetsa poiss-sõber Aivar Aigro, kes Hestlingeri omas ja juhtis, tegi jõuka klientuuri haaramisel valearvestuse. Leviv kinnismõte mereäärse krundi väärtuse meeletust kasvust Euroliiduga liitumise järel ei pannud kedagi veel maksma ruutmeetri eest üle turuhinna. Kui mujal Tallinnas maksis ruutmeeter 400- 500 krooni, tahtis Aigro saada 1500 – 1700 krooni. Merirahu rahastas Ühispank.
“Ebaõnnestunud majandustegevus. Nii kallis hinnaklassis nagu 1500 krooni ruutmeeter on vähe ostjaid, müük oli aeglane ja ühel päeval tabas projekti maksejõuetus,” ütleb pankrotivara müüki korraldav vandeadvokaat Andres Alaver
Projekti läbikukkumist mõjutas ka ajakirjandus, mis koos looduskaitsjatega skandaalitses paeranniku rikkumise ja omavolilise puude mahavõtmise pärast.
Pankrotistunud Merirahu varad (93 krunti) on 120 miljoni kroonise alghinnaga avalikul enampakkumisel. Alaver usub, et projekt seisma ei jää ja leiab ostja Eestist, Soomest või Itaaliast. Koht elamurajooniks on ju suurepärane.

Pankrannik – ühe mehe projekt
Merirahust Paldiski poole edasi sõites jääb tee peale Kakumäe elamute tsoon. Mõnegi mehe aed on siin sama kallis kui teise mehe maja.
Legendaarsest Lollidekülast paar kilomeetrit eemal on Pankranniku projekt ja sealt edasi kohe Mäeranna.
Projekti Pankrannik juht Jüri Veski üritab Merirahu vigu vältida. Ta arendab Nordea Panga toel paarikümnehektarilist ala Tabasalu ja Suurupi vahel.
“Riski tuleb võtta. Aga alati on hirm, et arendustööd jõuavad ette ostuhuvist,” ütleb Veski. Ta üritab hoida kulud madalad ning pakkuda kliendile mõistlikku hinda. Eesti klient on hinnatundlik.
“Kinnisvara netilehekülg asendab suurepäraselt maaklereid,” ütleb Veski, kes täidab firmas kõiki rolle sekretärist ja müügimehest kuni juhatajani. Kõige tähtsamaks peab ta arhitekt Jüri Jaama järelvalvelist ja heakskiitvat rolli. "Ostjaid tuleb taltsutada, et nad hoogu ei satuks. Mõnegi iseehitaja tegevus võib rikkuda kõrval asuvate kruntide väärtuse," märgib Veski.
Seetõttu peavad pankranniku äärsed majad olema ühekorruselised.
Elurajooni kogumaht on 250 krunti, millest esimese etapi alguses augustis 2001 tuli müüki 66 krunti. Neist pooled on müüdud.

Mäeranna valmis majad
Pankrannast kümmekond kilomeetrit edasi on kopa maasse pannud kinnisvarafirma Uus Maa. Projekti juhib Eesti üheks edukamaks maakleriks peetud Siim Mesila.
Uus Maa pakub erakordselt suuri krunte – kuni 24 000 ruutmeetrit. Selliseid on Suur-Mäerannal kaheksa. Koostöös Emil Urbeli arhitektuuribürooga ehitatakse kõrges parkmetsas asuvatele maatükkidele sobivad majad. Nii peab klient ostma maa koos valmis majaga.
Kuu aega tagasi müüs Mesila ideed: naaber ei pea kuulma, kellega ja kui kaua sa oma sünnipäeva pead. Täna on see muutunud. Tõenäoliselt oleks kaheksa mereäärse hiigelkrundi müüki paiskamine projektil hinge kinni pigistanud.
“Osale kruntidest ehitame peale paarismajad, siis saame kätte ka hinnaklassi, kes ei taha väga suuri maju,” ütleb Mesila. Kahepereelamutega saab hinna ostjale soodsamaks teha.
Hooaja lõpuks on plaan praegune põlismets õhemaks võtta ja majad kohe valmis ehitada. Riski hajutamiseks on Uus Maa rajanud ka 800 meetri kaugusele Väike-Mäeranna elamurajooni, kus väiksema maatüki koos majaga saab kätte veidi rohkem kui miljoni krooniga.

Kloogaranna rõhub mälestustele
Nõukoguaegse tallinlase lemmikplaaž oli Kloogaranna, kus praegu on pakkumisel 29 rannaäärset krunti. Englar Kinnisvara maakler Carmen Kaasik ütleb, et tema põhikliendid on need, kes on säästnud raha, mida nad tahavad investeerida krunti. “Ehitada plaanivad nad alles ühe kuni kolme aasta pärast, kui on veidi raha kogunud,” ütleb Kaasik.
“Krunte mererannas lõputult ei ole ja võib prognoosida kõrgendatud huvi jätkumist rannaäärsete kruntide vastu.”

Leppneeme kallis maa
Viimsi poolsaar on kõige kallim piirkond Tallinna lähiümbruses. Nelja aastaga on maa hind tõusnud seal 100 protsenti. 
“Viimsi on väga kõrge mainega  ning arendajad saavad hinda küsida puhtalt maine eest. Lähiaastatel on oodata hinnatõusu ka Tabasalu-Muraste suunal ja Viimsist edasi Kaberneeme suunal,” ennustab Uus Maa marketingijuht Ain Kivisaar. “Rahapaigutusena on ka tulusamaid kinnisvaravaldkondi, aga kümneprotsendist hinnakasvu aastas julgen prognoosida küll.”
Leppneeme maa hind kuni 250 krooni ruutmeetrist on uutest elamurajoonidest kõige kallim. Kuid see asub ka linnale kõige lähemal.
Leppneeme elamurajooni arendav Kodumajagrupi AS teeb koostööd Eestimaa Looduse Fondiga, eesmärgiga säilitada ühtset loodussõbralikku keskkonda.
Müügijuht Heidi Pihlak ütleb, et neil lähevad paremini niidul asuvad krundid, mitte mereäärsed. “Enamik meie kliente on Meriväljalt, Viimsist või Mähelt, keda häirib sealne kohutav üleasustus.”

Kadakaranna kriitiline kaugus
Pealinna lähedaste uuselamurajoonide sihtrühm on neljakümneste põlvkond, kellel on selge pilt oma reaalsetest sissetulekutest ja vajadustest. 5000-10 000ruutmeetrise krundi ostmine tähendab juba üle miljonilist investeeringut, lisaks veel vähemalt sama palju maja ehitamisse. Nõudlus suure privaatse majavalduse järele on viimase aasta jooksul oluliselt tõusnud, mis viitab Eesti palgatöötajate koorekihi valmisolekule osta kodu Tallinnast välja. Välismaalased ei ole seni ostnud ega broneerinud mitte ühtki maatükki.
Linnast välja liikumise üks eeltingimus on korralikud juurdepääsuteed, millesse kohalikud omavalitsused on viimastel aastatel ka kõvasti investeerinud. Paari aasta pärast algav ehitus Lasnamäe kanali pikendamiseks kuni Maarduni tõstab oluliselt Neeme poolsaarel asuva Kadakaranna elamurajooni väärtust.
Eesti kinnisvaraarendajad ei räägi enam kilomeetritest, vaid sarnaselt oma lääne kolleegidega autosõiduminutitest. Pool tundi autosõitu on kriitiline piir, millest kaugemale ei julge arendajad praegu elamuid pakkuda. 
Kadakarannal on arendaja OÜ Metrol koostöös Hansapangaga maha müünud kolmandiku 33 krundist. Põhiliselt need, millel on merevaade. Piiranguid majade suurusele ja stiilile ei ole. Lisaks kivisele rannale ja kadakasaludele meelitab Kadakaranna ka kilomeetripikkuse liivase supelrannaga.