Igavad raamatud
"Kui paks see on?" küsivad lapsed Juuru gümnaasiumi kirjandusõpetaja Helgi Laiapea käest, kui ta neil midagi lugeda laseb.
Laiapea on teiste õpetajate käest kuulnud sama juttu. Lugemine on tänapäeva lastele vaev, mitte mõnu. Enam ei räägi nad kirjandusõpetajale õhinal viimasest loetud raamatust. Enam pole mõtet lasta tunnis lahendada kirjandusteemalisi ristsõnu – lapsed lihtsalt ei tea vastuseid.
Laiapea arvab, et vähene huvi raamatute vastu tuleb uutest ja põnevamatest huvialadest. Lapsed istuvad internetis, vaatavad filme, käivad trennis jne. Lugemiseks pole aega. Kas sellel kirjandusõpetajal on õigus?
Lemmikute järgi seistakse sabas
Juuru on Tallinnast poolesaja kilomeetri kaugusel. Laiapea sõnul pole maale veel jõudnud sellised linnanoorte lemmikud nagu Andrus Kivirähk või Kaur Kender. Noorte seas populaarse Zone.ee kirjandusteemalistes mõtteavaldustes esinevad need nimed aga tihti. Keegi lubab "ropu ja laheda" "Rehepapi" neljandat korda ette võtta. Keegi on just lõpetanud "Iseseisvuspäeva" ja loeb parasjagu "Check Outi". Viimane olevat "VÄGA ropp raamat!"
Isegi Harry Potteri sari ja J.R.R.Tolkieni raamatud, mille populaarsust tõstavad filmid, pole Juuru laste seas veel jutuks. Tallinna Keskraamatukogu lasteosakonnas on need aga kümne kõige enam välja laenutatud raamatu seas. Eestikeelse lasteosakonna juhataja Ülle Kuuse sõnul on need koos Berti lugude ja raamatuga teismelisest nõiast Sabrinast pidevalt väljas.
Kui lastele midagi meeldib, siis põhjalikult. Üks Zone.ee kasutaja luges "Harry Potterit ja tulepeekrit" 11 korda!
Mõne raamatu kohta levib kuuldus, et see on hea, nagu kulutuli. Näiteks Aino Perviku "Paula lugusid" ja Otfried Preussleri "Untslimütsi Ärbit" hakkasid nooremad lugema ilma õpetajate soovituseta. Hiljuti olid ka need pidevalt raamatukogust välja laenatud.
Astrid Lindgren sobib eesti lastele suurepäraselt. Lindgreni pole eriti mõtet soovitadagi, sest lastel on niikuinii kõik tema kirjutatu juba läbi loetud. Keskraamatukogus tegutseb ka peamiselt vene lastele mõeldud võõrkeelse kirjanduse osakond. Seal laenutavad Lindgreni need, kellel seda koolis lugeda kästakse.
Fantastika ja užastiki
Kuuse laste vähese lugemishuvi üle ei kurda. Hiljuti avatud keskraamatukogu lasteosakond hakkab juba väikeseks jääma - kõik lapsed ei mahu ära. Aasta lõpus oli lugejaid ligi 4000.
Lapsi köidavad põnevad lood. Eesti keeles on lastepäraseid krimkasid ja fantastikat vähe kirjutatud ja tõlgitud. Kui lapsed maitse suhu saavad, küsivad nad raamatukogu täiskasvanute poole pealt näiteks Agatha Christie't.
Vene keeles ilmub põnevikke palju. Üks populaarsemaid sarju on näiteks "Detski detektiv". Selles ilmuvad raamatud kannavad pealkirju "Kadunud alpinisti saladus", "Mahajäetud maja saladus", jne. Vene lapsed kutsuvad neid užastiki - õudukad.
Lapsi huvitab maailm ka üldisemalt. Näiteks põhikoolis käivad eesti lapsed loevad juturaamatute sarja "Teravik". Neile arusaadavas keeles räägitakse näiteks ühiskonna- ja kooliprobleemidest või armastusest ja jumalast. Vene lapsed uurisid suvel aga täiesti vabatahtlikult suitsetamisest ja narkootikumidest rääkivat kirjandust.
Muidugi on poiste jaoks põnevad tüdrukud ja vastupidi. Vene keeles võivad noored näiteks lugeda raamatuid suudlemistehnikast või tüdrukutele mõeldud käsiraamatut "Seks i maltšiki".
Üks menuteemasid on ka loodus. Kui poisid loevad eelajaloolistest dinosaurustest, siis tüdrukuid huvitavad koduloomakesed.
Klassika tõesti imeb
Ühega on kõik raamatukogutöötajad ja õpetajad nõus: klassikat (Gogol, Dostojevski, jne) lapsed vabatahtlikult kätte ei võta. Seevastu Zone.ee-s räägib nii mõnigi kasutaja, et luges viimati just klassiku teost. Näiteks kirjeldab üks noormees oma viimase aja lugemismenüüd järgmiselt: "Kellele lüüakse hingekella?" (Ernest Hemingway), "Kuristik rukkis" (J. D Salinger), lisaks arvutikirjandusele "Infosüsteemide turve 2", "Programmeerimine keeles C", "Programming windows" ja "C++ in 21 days". Teine aga arvab Karl Ristikivi "Õige mehe kojast": "See on räme - kuskil raamatu keskel viie lehekülje jooksul on Ristikivi suutnud sisse tuua nii umbes 30 uut tegelast/nime... Täitsa pees... miks ta tõi kõik Jakob Kaddariku sugulased sisse..."
Isegi kohustusliku kirjanduse osas lähevad laste arvamused lahku. Ühed jälestavad seda ja teistele meeldib. "Tasuja" on kellegi meelest "karmilt jama ja ylimegaigav raamat", kuid Vilde "Külmale maale" kohta arvatakse Zone.ee-s: "kohustuslik, aga hea".
Jutuka kasutajad fännavad väga erinevaid raamatuid. Suur osa neist on viimastel aastatel ilmunud teosed, mida mina isiklikult küll lugeda pole jõudnud. Näiteks inglase Melvin Burgessi "Saast" või sakslase Benjamin Leberti "Crazy". Viimane teos näib olevat eriti populaarne tänu teismeliste keppimise kirjeldustele.
Zone.ee hävitas tegelikult ka loo alguses tsiteeritud teooria laste erilisest vastikustundest paksude raamatute suhtes. Siin hooplevad kasutajad, kes on lugenud kogukamat teost. 800 lehekülje paksused raamatud pole nende lugemislaual mingi haruldus.
Laste lugemislaua TOP 10
L Frank Baum "Võlur OZ"
Thorbjorn Egner "Sööbik ja pisik"
Katarina Mazetti "Jumala ja minu vahel on kõik läbi"
Anders Jacobson ja Sören Olsson "Berti piinad"
JK Rowling "Harry Potter ja tulepeeker"
Bram Stoker "Dracula"
JRR Tolkien "Sõrmuse vennaskond"
Aidi Vallik "Kuidas elad, Ann?"
"101 dalmaatsia koera"
"Sabrina, teismeline nõid" (sari)
(eelmisel aastal Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse lastekirjanduse osakonnas enim laenutatud raamatud)
