Mõned säästupirnid leiavad kindlasti koha. Olen nüüd kuulnud, et õue pole neid mõtet panna. Jätaks siis hõõglambid, aga paneks maja esi- ja tagauksele liikumisandurid?

Nii Tartus kui ka Tallinnas plaanime kambakat boilerile, sest see on vaieldamatult suurim raiskaja. Mõtlen, et peseks ikka läbi. Prooviks ka paar päeva taimeriga (kommentaatoritest keegi oli proovinud ja süsteem näis töötavat). Lugesin internetis, et olevat ka katteid boileritele, mis andvat kokkuhoidu - ilmselt mingi hõbedane skafander, mida saab ka ise kompunnida.

Meie pere kasutab palju pliiti ja ahju. Süüa aga me kodus vähem tegema ei hakka. Oletan, et kulu on sadu kroone kuus. Mikrolaineahi (mida meil ei ole) võiks anda kokkuhoidu, sest ta teeb tööd kiiresti. Ilmselt tasuks end juba poole aastaga ära. Ma tean paljusid, kes arvavad, et mikrolaineahi on kuradist ja küllap on tervisele kahjulik. Hei, füüsikud! Rääkige, kuidas mikrolaineahi toimib ja kas selles saab olla midagi kahjulikku. Kas see laine saab kuidagi toitu mõjutada? Kas toidu struktuur või keemiline koostis muutub?

Võrreldes Tartu ja Tallinna perede mõõtmistulemusi on näha, et enamus tarbimisest on samas suurusjärgus. Siiski on kaks suurt erinevust.

Meie külmkapp, mille uks vajub pidevalt irvakile, võtab kaks korda rohkem energiat kui tartlaste oma. Peab mõtlema, mida temaga ette võtta. 25-aastat vana Minski sügavkülm röövib meilt veelgi rohkem.

Samas meie keeduplaadiga kiirkeetja võtab kordades vähem elektrit kui tartlastel. Vahe on nii suur, et olen käinud korduvalt üle vaatamas, ega mu silmad ei peta.

Saale-Tõnu ja Heiditi-Wenna otsingutest loe lähemalt: http://minuenergia.wordpress.com/