AFP/Scanpix

Eelmise nädala kolmapäeval ilmunud luuletuses pealkirjaga “Mis öeldud peab saama” (saksa k. “Was gesagt werden muss”, inglise ja saksa keeles siin) kritiseerib 1999. aastal Nobeli kirjandusauhinna pälvinud Grass Lääne silmakirjalikkust Iisraeli tuumaprogrammi suhtes ja nimetab Iisraeli “ohuks juba niigi haprale rahule”, sest riigi suhtumine Iraani on liialt sõjakas.

Luuletus tekitas Iisraelis ägedat vastukaja. Neljapäeval nimetas peaminister Binyamin Netanyahu luuletust “häbiväärseks”. Riigi välisminister Avigdor Lieberman süüdistas autorit antisemitismis ja nõudis Lääneriikide juhtidelt Grassi avalikku hukkamõistu. Pühapäeval teatas siseminister Eli Yishai, et Grassi enam üle Iisraeli piiri ei lasta, sest ta “puhub lõkkele vihaleeke Iisraeli riigi ja rahva vastu”. Muuhulgas põhjendas ta sisenemiskeeldu sellega, et Grass teenis noorukina (1944-45) Waffen SS-is (Grass pole ise seda varjanud).

Luuletaja ütles nädalavahetusel “Süddeutsche Zeitungile”, et ta on korduvalt Iisraeli toetanud ja korduvalt Iisraelis käinud ning soovib, et see riik püsiks ja leiaks rahu oma naabritega. Grassi sõnul ei kavatsenud ta kritiseerida mitte Iisraeli, vaid Binyamin Netanyahu juhitud valitsuse tegevust.

Grass vihjab oma luuletuses ka Saksa-Iisrali relvatehingule, millega Iisrael saab oma valdusesse allveelaevad, mis võimaldaksid Iraani pihta tuumarakette tulistada. Lisaks teeb ta juttu ka Iisraeli “väidetavast esimese löögi õigusest, mis võib Iraani elanikud põrmustada”.

Iraani kultuuriministri asetäitja Javad Shamaqdari kiitis Grassi luuletust, nimetades seda muuhulgas “ilusaks hoiatuseks”.

Saksa välisminister Guido Westerwelle kirjutas “Bild am Sonntagis”, et Iraani ja Iisraeli võrdlemine on absurd, sest ühes on demokraatia ja teises mitte.

Nii mõnedki kommentaatorid juhivad aga tähelepanu sellele, et Iisraeli vastast kriitikat kiputakse liiga kergekäeliselt antisemitismiks nimetama.

“Haaretzi” kolumnist Gideon Levy kirjutas, et Grass ja teised kriitikud ei ole antisemiidid. “Selle asemel, et neid süüdistada, peaksime mõtlema, mida me oleme teinud, mis on nad selle [kriitika] väljendamiseni viinud,” arvab ta.

Iisrael ja suur osa rahvusvahelisest üldsusest kardab, et Iraan arendab tuumaenergeetika kattervarjus tuumarelva. Ent ka Iisraelil usutakse olevat tuumarelv, kuigi riik ise ei kinnita seda ega lükka ka ümber. Samas on Iisrael keeldunud liitumast tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooniga, mis allutaks riigi rahvusvahelisele järelvalvele. Iisrael on lubanud Iraani rünnata, kui diplomaatia ja sanktsioonid ei aita. Lääne ja Iraani vaheliste kõneluste uus voor algab sel neljapäeval Türgis.