28.06.2007, 00:00
Ilmapuu istutaja
Aarne Saluveer (47) on nagu laulujumal Vanemuise reinkarnatsioon, kes juhatab kuldsel a’al Kungla rahva noorsoo laulupidu ja laenab aeg-ajalt lahkelt oma kannelt (sünti).
Noorte laulu- ja tantsupidu ei jää märkamatuks
ühelegi tallinlasele, hooligu ta neist kunstidest kuitahes vähe.
Trammid ja bussid on tulvil väikeste käratsevate, enamasti ühest
riidest seelikuis või pükstes linalakkade gruppe. Ja kui umbes
nelikümmend neist sinu ees poes kassajärjekorra sisse võtab,
et hoolega hoitud higiseid tammsaaresid pulgajäätiste ja peamiselt
veest ning keemiast koosnevate karastusjookide vastu vahetada, tulevad
pähe mitmesugused mõtted. Näiteks haledus nende
õnnetute tobukeste pärast, kes eesti rahva väljasuremisest
soiuvad.
Üks selle rahvasterändamise või invasiooni (35 000 esinejat pluss täiskasvanud asjaosalised) peakorraldajatest on Aarne Saluveer – koorijuht, muusikapedagoog ja -organisaator ning vahel lihtsalt bändimees. Aga praegu on ta tähelepanu keskmes kui X noorte laulupeo kunstiline juht ja ideekavandi grupi juht.
Saluveere suhtumine muusika ja inimese vahekordadesse on väga avar: “Mulle tundub, et igas inimeses on mingi võnkumine-vibratsioon, mis võib soodsates oludes võtta mistahes muusika vormi. Avatud meel, huvi vana ning uue vastu, loovus, seoste otsimine ning üldistusteni jõudmine – muusika on emotsioonide katalüsaator. Tasub õppida kasutama.”
Tänavuse laulupeo põhikujund on müütiline Ilmapuu, mis “sümboliseerib laulupeo kesksust meie olemisruumis ning selle ulatust juurest oksaotsteni, rahvamuusikast kaasaegse muusikani”.
Saluveeri enda lemmikpuud on need, mida ta ise on istutanud kunagisele tühjale Soosepa raba servale ja mis tänaseks on arvestatavalt kõrgeks sirgunud: õuna-, pirni- ning kirsipuud, lehis, punane vaher, kaks tamme, mõned kuused, sirelid, elupuud, kadakad, tsuugad...
“Eesti on üks imelise kooslusega koht – meri, mets, sood, puisniidud, Lõuna-Eesti kuplid, saared,” leiab ise suhteliselt palju maailmas ringi rännanud mees. “Muidugi sobiks siia üks väga kõrge mägi lisaks Peipsi järvele.”
Koorijuhi perekonnanimigi on loodus- ja puulähedane. See pärineb nimede eestistamise ajast 1935/36. Isapoolne suguvõsa kandis Sanderi nime, üks esivanematest oli rahvaluulekoguja Sandra Jaan. Mingil hetkel tahetud võtta nimi Salu, aga seda olla liiga “palju” olnud.
“Sugupuud mööda tagasi minnes jõuan huvitavate hargnemispunktideni, tublisid inimesi on palju, vahel eri perekonnanimede all Raavedest Virge Naeriseni. Emapoolsest suguvõsast on seos Ave Kumpasega.”
Kõik kuulsad Saluveered pole siiski omavahel sugulased, näiteks Aarne ja muusikaärimees Tomi Saluveer.
Aarne ja Erika Saluveeril on kaks poega. Karl (22) töötab reklaamifirmas Taevas Ogilvy koopiakirjutajana. Sten Kristian (27) korraldab muude tegemiste seas PÖFFi raames Haapsalu õudusfilmide festivale. Sten mäletab, et lapsena isa tal õudusfilmide vaatamist ei keelanud. “Meil oli suhteliselt kultuurne perekond. Aga ma ei ole kunagi olnud õudusfilmide fänn, võtan festivali korraldamist kui lahedat väljakutset.”
Isa filmimaitse kohta arvab Sten, et see on väga laiahaardeline. “Hitchcockist “Tähesõdadeni”. Kunagi tegutses ta filmiklubides. Ilmne eelistus on siiski väärtfilmid, eriti “Lendas üles käopesa”.”
Sten tegutseb ka DJna Raadio 2s ning on meeletu koguse selle kõllide autor.
Muusik Vaiko Eplik mäletab väga hästi esimest kohtumist Aarnega. “Olin siis kaheksa-aastane ja sain ETV Lasteekraanis esimese stuudiokoge muse. Tegin solistina hästi kõva häält, ma polnud ju harjunud teistega koos laulma. Saluveer noomis mind – tagantjärgi tundub, et üsna sõbralikult. Aga olin siiski nii õnnetu, et hakkasin nutma.” Saluveere käe all sai Eplik üsna kaua laulupoiss olla: “Teistel poistel tuli häälemurre, mina olin see loll ja õnnetu, kes pidi üksi, kikilips ees, koos neljakümne tüdrukuga kõõrutama. Aga esimesest traumast hoolimata on mul Aarnest palju meeldivaid mälestusi. Näiteks laenab ta Jarekile sünti.”
Jarek Kasar (Chalice) möönab, et on koos Vaiko ja ansambliga Eliit tõesti Saluveere sünti kasutanud: “Me oleme sellega isegi ühe suurteose sisse mänginud – süidi “Maailma loomine”.
Noorte laulupeol juhatab Saluveer Chalice’i laulu “Minu inimesed” ettekannet, kusjuures viimane on ise solist. “Mis on väga tore,” arvab Chalice.
Viis aastat noorem, kuid karjääriredelil veelgi kõrgemale jõudnud koorijuht, kultuuriminister Laine Jänes arvab kolleegi kohta nõnda: “Esimesed märksõnad, mis Aarne Saluveeriga seostuvad, on energilisus, järjekindlus ja pühendumus. Saluveer teeb palju ja jaksab palju, maksmata seejuures lõivu kvaliteedile. Saluveer hoolitseb Eesti koorimuusika kestvuse ja järjepidevuse eest – ta oli üks esimesi, kes hakkas mudilaskooridele suurt tähelepanu pöörama.”
Saluveer ütleb omakorda Jänese ja tema ametiposti kohta: “Eks iga dirigent ole minister, see tähendab muusika teenija, ja iga minister teatud valdkonna dirigent – see tähendab juht. Muusikaga sõbraks olemine on euroopaliku kultuursuse oluline komponent kõigile. Kui lai silmaring ja administreerimisoskus lisada, saabki hea ministri.”
Aastal 2000 käisid Jänes ja Saluveer koos Kooriühingu Kammerkooriga festivalil Europa Cantat Prantsusmaal Never’is. Seal tekkis mõte sellist üritust ka Eestis teha. Hetkel toimubki Tartus juba II EC rahvusvaheline laulunädal.
Koorimuusikaga paralleelselt on Saluveer mänginud klahvpille ja laulnud mitmes ansamblis. 1980 loodi Kontor meeldejäävate solistide Heino Seljamaa ja Leila Milleriga. 1982 sündis Elektra ning selle põhjal aasta hiljem Karavan. Iseäranis viimane kujunes 80ndail lihtsa mõttemaailmaga noorte naiste üldiseks lemmikuks. Aga Saluveer on osalenud veel mitmes lühema elueaga, kuid seda põnevamas levimuusikaprojektis.
“Sai kaasa tehtud arvestataval hulgal Tartu muusikapäevadest – meenub Päratrusti ja Elektra ühisprojekt Totu Cool, kellelt tänaseni mängitav hitt “Kelleks saada”. Siis Surprise Reggae Sunshine Band – esimene musta artisti osalusega reggae-band Eestis, Margo Kõlar Projekt - elektrooniline sündiproge. Võimaluse korral osalesin In Spe vokaalsuurvormides. Lumen et Cantus’ega esinesime muuhulgas Moskva kuullaagritehases, milles aastaid hiljem toimus ajalooline pantvangidraama...
Kollane Allveelaev G, mis esitas 60ndate muusikat, on sel aastal paar korda taas meresügavustest pinnale tõusnud.”
Küsin Aarne Saluveerelt, milliseid õudusunenägusid ta oma vastutusrikka ametiga seoses viimasel ajal näeb.
“On olnud hetki, kus elufoobia hakkab unedesse sisenema. Aga hetkel on väga hea periood – palju meie ideekavandigrupi mõtetest on teoks saamas (ja paras ports jääb järgmistelegi ette), dirigendid, osalejad, organisaatorid pingutavad, laulupeo repertuaar on huvitav – üle 30 muusikapala on esmakordselt Laulukaare all + ühendkoorid e hitid + esmakordselt laulud suureks ühislaulmiseks. Arusaam laulupeo olulisusest ja suhtumine on igati toetav.
Segaste vene-suhete taustal olime ETV tütarlastekooriga kutsutud kaks nädalat tagasi Peterburi Rahvusvahelisele Koorifestivalile, esinesime 100 protsenti eesti kavaga “Kaks kuningat – Tormis ja Pärt”. Fantastiline saal ja publik.
Olen elus mõne lastelaulu kirjutanud – nüüd tuli Jaapanist pärimine, et üht väikest jõululaulu “Jõulurõõmu, jõulurahu” (mille kirjutasin laululaste tarbeks) soovitakse esitada. Tõeliselt naljakas.
Selle taustal magan hästi – aga ilmselgelt vähe.”
Üks selle rahvasterändamise või invasiooni (35 000 esinejat pluss täiskasvanud asjaosalised) peakorraldajatest on Aarne Saluveer – koorijuht, muusikapedagoog ja -organisaator ning vahel lihtsalt bändimees. Aga praegu on ta tähelepanu keskmes kui X noorte laulupeo kunstiline juht ja ideekavandi grupi juht.
Saluveere suhtumine muusika ja inimese vahekordadesse on väga avar: “Mulle tundub, et igas inimeses on mingi võnkumine-vibratsioon, mis võib soodsates oludes võtta mistahes muusika vormi. Avatud meel, huvi vana ning uue vastu, loovus, seoste otsimine ning üldistusteni jõudmine – muusika on emotsioonide katalüsaator. Tasub õppida kasutama.”
Tänavuse laulupeo põhikujund on müütiline Ilmapuu, mis “sümboliseerib laulupeo kesksust meie olemisruumis ning selle ulatust juurest oksaotsteni, rahvamuusikast kaasaegse muusikani”.
Saluveeri enda lemmikpuud on need, mida ta ise on istutanud kunagisele tühjale Soosepa raba servale ja mis tänaseks on arvestatavalt kõrgeks sirgunud: õuna-, pirni- ning kirsipuud, lehis, punane vaher, kaks tamme, mõned kuused, sirelid, elupuud, kadakad, tsuugad...
“Eesti on üks imelise kooslusega koht – meri, mets, sood, puisniidud, Lõuna-Eesti kuplid, saared,” leiab ise suhteliselt palju maailmas ringi rännanud mees. “Muidugi sobiks siia üks väga kõrge mägi lisaks Peipsi järvele.”
Koorijuhi perekonnanimigi on loodus- ja puulähedane. See pärineb nimede eestistamise ajast 1935/36. Isapoolne suguvõsa kandis Sanderi nime, üks esivanematest oli rahvaluulekoguja Sandra Jaan. Mingil hetkel tahetud võtta nimi Salu, aga seda olla liiga “palju” olnud.
“Sugupuud mööda tagasi minnes jõuan huvitavate hargnemispunktideni, tublisid inimesi on palju, vahel eri perekonnanimede all Raavedest Virge Naeriseni. Emapoolsest suguvõsast on seos Ave Kumpasega.”
Kõik kuulsad Saluveered pole siiski omavahel sugulased, näiteks Aarne ja muusikaärimees Tomi Saluveer.
Aarne ja Erika Saluveeril on kaks poega. Karl (22) töötab reklaamifirmas Taevas Ogilvy koopiakirjutajana. Sten Kristian (27) korraldab muude tegemiste seas PÖFFi raames Haapsalu õudusfilmide festivale. Sten mäletab, et lapsena isa tal õudusfilmide vaatamist ei keelanud. “Meil oli suhteliselt kultuurne perekond. Aga ma ei ole kunagi olnud õudusfilmide fänn, võtan festivali korraldamist kui lahedat väljakutset.”
Isa filmimaitse kohta arvab Sten, et see on väga laiahaardeline. “Hitchcockist “Tähesõdadeni”. Kunagi tegutses ta filmiklubides. Ilmne eelistus on siiski väärtfilmid, eriti “Lendas üles käopesa”.”
Sten tegutseb ka DJna Raadio 2s ning on meeletu koguse selle kõllide autor.
Muusik Vaiko Eplik mäletab väga hästi esimest kohtumist Aarnega. “Olin siis kaheksa-aastane ja sain ETV Lasteekraanis esimese stuudiokoge muse. Tegin solistina hästi kõva häält, ma polnud ju harjunud teistega koos laulma. Saluveer noomis mind – tagantjärgi tundub, et üsna sõbralikult. Aga olin siiski nii õnnetu, et hakkasin nutma.” Saluveere käe all sai Eplik üsna kaua laulupoiss olla: “Teistel poistel tuli häälemurre, mina olin see loll ja õnnetu, kes pidi üksi, kikilips ees, koos neljakümne tüdrukuga kõõrutama. Aga esimesest traumast hoolimata on mul Aarnest palju meeldivaid mälestusi. Näiteks laenab ta Jarekile sünti.”
Jarek Kasar (Chalice) möönab, et on koos Vaiko ja ansambliga Eliit tõesti Saluveere sünti kasutanud: “Me oleme sellega isegi ühe suurteose sisse mänginud – süidi “Maailma loomine”.
Noorte laulupeol juhatab Saluveer Chalice’i laulu “Minu inimesed” ettekannet, kusjuures viimane on ise solist. “Mis on väga tore,” arvab Chalice.
Viis aastat noorem, kuid karjääriredelil veelgi kõrgemale jõudnud koorijuht, kultuuriminister Laine Jänes arvab kolleegi kohta nõnda: “Esimesed märksõnad, mis Aarne Saluveeriga seostuvad, on energilisus, järjekindlus ja pühendumus. Saluveer teeb palju ja jaksab palju, maksmata seejuures lõivu kvaliteedile. Saluveer hoolitseb Eesti koorimuusika kestvuse ja järjepidevuse eest – ta oli üks esimesi, kes hakkas mudilaskooridele suurt tähelepanu pöörama.”
Saluveer ütleb omakorda Jänese ja tema ametiposti kohta: “Eks iga dirigent ole minister, see tähendab muusika teenija, ja iga minister teatud valdkonna dirigent – see tähendab juht. Muusikaga sõbraks olemine on euroopaliku kultuursuse oluline komponent kõigile. Kui lai silmaring ja administreerimisoskus lisada, saabki hea ministri.”
Aastal 2000 käisid Jänes ja Saluveer koos Kooriühingu Kammerkooriga festivalil Europa Cantat Prantsusmaal Never’is. Seal tekkis mõte sellist üritust ka Eestis teha. Hetkel toimubki Tartus juba II EC rahvusvaheline laulunädal.
Koorimuusikaga paralleelselt on Saluveer mänginud klahvpille ja laulnud mitmes ansamblis. 1980 loodi Kontor meeldejäävate solistide Heino Seljamaa ja Leila Milleriga. 1982 sündis Elektra ning selle põhjal aasta hiljem Karavan. Iseäranis viimane kujunes 80ndail lihtsa mõttemaailmaga noorte naiste üldiseks lemmikuks. Aga Saluveer on osalenud veel mitmes lühema elueaga, kuid seda põnevamas levimuusikaprojektis.
“Sai kaasa tehtud arvestataval hulgal Tartu muusikapäevadest – meenub Päratrusti ja Elektra ühisprojekt Totu Cool, kellelt tänaseni mängitav hitt “Kelleks saada”. Siis Surprise Reggae Sunshine Band – esimene musta artisti osalusega reggae-band Eestis, Margo Kõlar Projekt - elektrooniline sündiproge. Võimaluse korral osalesin In Spe vokaalsuurvormides. Lumen et Cantus’ega esinesime muuhulgas Moskva kuullaagritehases, milles aastaid hiljem toimus ajalooline pantvangidraama...
Kollane Allveelaev G, mis esitas 60ndate muusikat, on sel aastal paar korda taas meresügavustest pinnale tõusnud.”
Küsin Aarne Saluveerelt, milliseid õudusunenägusid ta oma vastutusrikka ametiga seoses viimasel ajal näeb.
“On olnud hetki, kus elufoobia hakkab unedesse sisenema. Aga hetkel on väga hea periood – palju meie ideekavandigrupi mõtetest on teoks saamas (ja paras ports jääb järgmistelegi ette), dirigendid, osalejad, organisaatorid pingutavad, laulupeo repertuaar on huvitav – üle 30 muusikapala on esmakordselt Laulukaare all + ühendkoorid e hitid + esmakordselt laulud suureks ühislaulmiseks. Arusaam laulupeo olulisusest ja suhtumine on igati toetav.
Segaste vene-suhete taustal olime ETV tütarlastekooriga kutsutud kaks nädalat tagasi Peterburi Rahvusvahelisele Koorifestivalile, esinesime 100 protsenti eesti kavaga “Kaks kuningat – Tormis ja Pärt”. Fantastiline saal ja publik.
Olen elus mõne lastelaulu kirjutanud – nüüd tuli Jaapanist pärimine, et üht väikest jõululaulu “Jõulurõõmu, jõulurahu” (mille kirjutasin laululaste tarbeks) soovitakse esitada. Tõeliselt naljakas.
Selle taustal magan hästi – aga ilmselgelt vähe.”
Aarne Saluveer
- Sündinud 28. juulil 1959
- Haridus: lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1982 muusikaõpetaja-koorijuhi diplomiga.
- Tööd ja tegemised. Osalenud instrumentalisti, vokalisti, helilooja, arranžeerija ja produtsendina pop- ja rokkansamblites ning projektides. Olnud ETV muusikaprodutsent (“Laulukarussell”, “Kaks takti ette” jt).
- ETV tütarlastekoori ja Lasteekraani muusikastuudio asutaja, muusikajuht ja peadirigent; Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli juhataja; olnud üldlaulupidude mudilaskooride üldjuht, lastekooride üldjuht, 29. juunist 1. juulini toimuva X noorte laulupeo kunstiline juht, aastast 2000 Eesti Kooriühingu juhatuse esimees. Osaleb Eesti Muusikanõukogus, Veljo Tormise Fondi ja Europa Cantati juhatuses ja Maailma Kooriolümpia nõukogus.
- Abielus, kaks poega.
