Ilves keeldub Reiljani parteist
"Niisugusel ühinemisel ei jääks eriti palju järele sellest, mis on praegune Sotsiaaldemokraatlik Erakond," ütleb Toomas Hendrik Ilves Ekspressile. "Ei ideoloogias ega ka liikmeskonna poolest."
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Ilves leiab, et kahel erakonnal on väga vähe ühist.
"Rahvaliit ühines sellise üleeuroopalise erakonnaga, mille üks [europarlamendis] kõige paremini esindatud partei nimetas end veel kümne aasta eest Itaalia neofašistlikuks parteiks. Ma ei näe suuri võimalusi, et Eesti sotsiaaldemokraadid oleksid koos erakonnaga, kes siiamaani on leidnud endale aatekaaslasi neofašistide hulgas."
(Kuigi Rahvaliidul praegu europarlamendis esindust pole, kuulub ta ühendusse Liit Rahvusriikide Euroopa Eest, mille üks liige on ka Itaalia partei Alleanza Nazionale. Too erakond asutati pärast Teist maailmasõda hukatud dikaator Benito Mussolini toetajate poolt nime all Movimento Sociale Italiano. 1995. aastal kaasajastati partei praeguse Itaalia välisministri Gianfranco Fini juhtimisel ja sai uue nime.
BBC andmeil nimetas Fini veel 1994. aastal Mussolinit suureks 20. sajandi riigimeheks, kuid on hiljem teinud mitmeid fašismi taunivaid avaldusi, mistõttu 2003. aastal lahkus Alleanza Nazionalest senine liige, diktaator Mussolini lapselaps Alessandra Mussolini - toim.)
Rahvaliidu eetika lonkab
Toomas Hendrik Ilves küsib ka seda, kuidas sotsiaaldemokraadid kui Eesti kõige euroopameelsem erakond saab liituda erakonnaga, kes ütles europarlamendi valimiskampaanias, et Eesti ei tohi Euroopa ühisrahaga liituda.
"Mina küll ei näe mõtet ega näe tulevikku enda jaoks erakonnas, mis nii käitub. Mina tahan olla sotsiaaldemokraatlikus erakonnas. Ja mul on väga raske ette kujutada, kuidas selline erakond võiks olla sotsiaaldemokraatlik."
Partei endine esimees ja eksvälisminister Ilves kinnitab, et sotsiaaldemokraatidele on omased teatud käitumisnormid ning kritiseerib Rahvaliidu eetilisi standardeid.
"Võtke välja paar suvalist Riigikogu stenogrammi, ning leiate [rahvaliitlaste poolt] sellist kõnepruuki, mida lihtsalt ei oleks võimalik sotsiaaldemokraatide poolt kasutada. Mina ja paljud teised inimesed oleme just sotsiaaldemokraadid ka sellepärast, et poliitikat tuleb teha eetiliselt ja alatuid võtteid ei peaks tarvitama."
Iroonia tooniga hääles lisab 2004. aasta valimiste häälemagnet Ilves, et kui arutusel on sotside ühinemine Rahvaliiduga, siis võiks juba kokku minna pigem Reformiga.
"Reformierakond on tublisti nihkunud sotsiaalsema maailmavaate poole. Kui me vaatame valijaskonda, siis küsitlused näitavad, et sotsiaaldemokraatide valijate teine eelistus pärast meid on Reformierakond. Samamoodi Reformierakonna paljude valijate teine eelistus on sotsid. Võibolla on see tingitud mitte niivõrd ideoloogiast, kui sellest, et need on kaks erakonda, kus mõtlemine ei ole välistatud."
Reiljan näeb vigu Ilvesel
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütleb vastuseks Ilvese seisukohtadele: "See on õhuvõngutamine."
"Ühinemise küsimus sellepärast polegi nii lihtne, et ka meil on mitmeid inimesi, kes ütlevad, et pole nõus Ilvese või mõne teisega ühes parteis olema," lisab Andrus Ansipi valitsuse keskkonnaminister Reiljan. "Ükski erakond ei saa teisega nii ühineda, et lihtsalt kellelgi tuleb mõte pähe."
Need, kes kipuvad sellest rääkima, pole ise ühtki ühinemist läbi viinud. Minul on see kogemus olemas. Ma tean, et see on väga keeruline protsess."
Reiljani sõnul ei ole Rahvaliidu ja sotside ühinemine hetkel aktuaalne, kuid oluline on inimest väärtustava mõõtme tugevdamine Eesti poliitikas ning selleks saab teha koostööd sotsidega ning miks mitte mõnikord ka Ilvesega. "Põhmõtteliselt oleks meil paljudes küsimustes võimalik koostööd teha. Padariga oleme palju asjalikku juttu rääkida saanud Eestis toimuvast, Ilvesega ei ole seda kunagi saanud teha."
"Allianza Nazionalega meil mingeid tihedaid sidemeid ei ole," tõrjub Rahvaliidu liider Reiljan Ilvese kriitikat. "Alles need Mõõdukad ka sotsideks hakkasid, võiksid meenutada minevikku."
Tallinnas lähevad sotsiaaldemokraadid ja Rahvaliit 16. oktoobri kohalikel valimistel välja ühise nimekirjaga. Hiljuti sotside ridadesse astunud endine kaitseminister ja võimalik Tallinna linnapeakandidaat Sven Mikser leiab, et Ilvese kriitika on küll põhjendatud, kuid Rahvaliidul on võimalik muutuda ja oma probleemid lahendada.
"Muidugi ma ei tahaks olla parteis, mis paistab silma Euroopa-vastasusega. Ma olen ELi teema pärast ju ühest parteist (Keskerakonnast - toim) lahkunud. Selles mõttes on Ilvesel õigus. Need on väga selged tõkked. Kui Rahvaliit neid neid küsimusi ei lahenda, siis ühinemist kindlasti ei tule. Kuid ma arvan, et need asjad on lahendatavad."
Mikser lisab, et kohalike valimiste jaoks on Euroopa kontekst väga kõrgel ja kaugel, mis aga puudutab kommunaalküsimusi, siis nendes on Tallinna sotsid ja rahvaliitlased paljudes asjades ühisel seisukohal.
Ilves ütleb sotside-rahvaliidu ühisnimekirja kohta Tallinnas: "Tahaks loota, et see jääb üksikjuhtumiks." Ta ei tea, miks see oli üldse vajalik. "Ma olen üritanud hoiduda siseriiklikest vaidlustest. See mis toimub Euroopas, võtab kogu mu energia ja aja."
Sotside ja Rahvaliidu ühinemise lugu
* Rahvaliidu ja sotside ühinemiskõnelused tekkisid kevadel, nende ajendiks sai Juhan Partsi valitsuse kukkumine. Lühikest aega näis võimalik sotside ja Reiljani partei minek ühisesse nn "vikerkaarevalitsusse".
* Sotside esimees Ivari Padar rääkis maikuus ajalehes Lääne Elu, et valitsuskriisi ajal käisid liitumise asjus läbirääkimised ja et nende algataja oli Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.
* Seejärel saabus vaikus. Edasiminekut raskendab asjaolu, et Rahvaliit on valitsuses ja sotsid opositsioonis.
* Uue hooga algasid spekulatsioonid ühinemisest, kui parteid avalikustasid ühise esinemise kohalikel valimistel Tallinnas.
* Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus otsustas oma koosolekul Tallinnas juuni algul, et ühinemist ei käsitleta ametlikult enne kohalikke valimisi, kui saab arvesse võtta ka ühise nimekirja tulemust pealinnas.
* Võimaliku ühinemise liikumapanev jõud on 2007. aasta Riigikogu valimised, kus kumbki partei tõenäoliselt üksi ei saavuta tulemust, mis teeks neist valitsuse moodustajat, end liitunult oleks seda mõeldav üritada.
