Jäägu igaühe otsustada, kas viia oma traditsioonilised tolmuimejad keldrisse või prügišahti ja panna kas või kinnisvara panti, et saadud laenu eest osta tornaado põhimõttel undav hüpertolmuimeja, millega saab isegi seljamassaaži teha.

Tegevuspaik: korter, millest pole nädalapäevad tolmu koristatud.

Aeg: reede õhtu.

Eesmärk: 35 tonni maksva tolmuimeja demonstratsioon ja müügikatse.

Etendus algab!

Maja ees peatuvast mersust astub välja kuuekümnendates aastates daam, tirib pakiruumist välja kaks pirakat kotti. Tõttan appi. Kohe algab tasuta etendus, publikuks on peale minu kaks naisterahvast ja mu laps.

"Aparaat pannakse kokku NASAs, tema osad on valualumiiniumist ja karboonplastikust" selgitab proua Viivi ja pärib, miks on tavalise tolmuimemise ajal toas kõrbelõhn. Kehitame õlgu. "Tolm tõmbub mootorisse ja tekitab kõrbedes kantserogeenseid osakesi, mida sisse hingame," lisab naljaka kujuga asja kokku seadev daam. Heidan esimese põlgliku pilgu oma nurgas seisvale "ürgimejale" Bekole. Peagi käsib daam oma masina voolikut mudida. Mudime. Ei midagi. See omandab esialgse kuju. Võrdluseks teen sama Beko lohviga. Seegi omandab esialgse vormi. "Vahe on materjalide kestvuses," seletab südi müügiagent.

Palju lärmi

Enne kui megamasin käivitatakse, käsib selle perenaine vaadata läbi ühe otsiku. See läigib kaleidoskoopjalt, meeldib ka lapsele. "Et tolm toru seintele ei ladestuks," lisab proua targalt. Kohe asetatakse masinasse lumivalged filtrid, ilmselt lisamaks tolmuimemisele muljet. Muidu käib seal seitse kilo tolmu mahutav kott. Proua Viivi hoiatab, et filtritega teeb "massin" rohkem müra kui tolmukotiga. Klõps ja 17 000pöördeline mootor hakkab valjult undama nagu Karlssoni aurumasin. Läbipaistva kaane alt on näha, kuidas laminaatparketilt tolm filtrile koguneb, imeimeja signaallamp helendab kutsuvalt.

"Tavaline tolmuimeja vaid imeb, saamata kogu tolmu kätte. See masin aga tekitab enne õhupöörise ja tõmbab kogu tolmutornaado endasse," arutleb võrkturustaja. Järgmisena paigaldab ta aparaadi vooliku külge erilise "ulati", millega saab ka kapi pealt mustust kätte. Uus filtergi pannakse masinasse ja läheb lahti. Oi, oi! Kapi pealt tuleb palju tolmu.

Mu kodu on minu ebakindlus

Mu laps on pisut allergiline ja magab Soomest ostetud erimadratsil. Kohe-kohe kummutab Kirby omanik selle madratsi headuse. Uus katse näitab, et seal on tolmu nagu muda. Ja otse loomulikult on seal sees tolmulesti, kelle väljaheited meid sügelema ajavadki. Edasine värk aga ajab ennast sügelema. Kaltsuvaibast imeb Kirby välja 1,5 senti paksu tolmukoogi. Ohtralt tolmu on ka tapeedil, telekal, arvutil. Kuuleme hoiatavaid lugusid, kui palju tolmu sisaldavad ka stiilsed ja luksuslikud kodud. Siis paneb proua aparaadi keset tuba püsti ja laseb tehnikaimel tühijooksul töötada. Niimoodi filtreerivat masin toaõhu tolmust mõne tunniga puhtaks. Oleme Kirbyst juba peaaegu transis.

Aga sügavalt järele mõeldes võiks kogu eelnenut ehk ka hariliku tolmuimejaga teha, kui tal oleks läbipaistev korpus ja lumivalge filter. Aga sellest räägime mõni teine kord. Praegu vahime imemasinat. Kirby pole küll kõige kergem (oma kuus kilo), kuid võtab voolu vaid 560 vatti. Üks taat on arvutanud, et võrreldes 1200vatise tavaimejaga teenib supertolmuimeja ainuüksi elektri kokkuhoiu pealt oma hinna kümne aastaga tasa. Kui aga garantiiajal midagi juhtuma peaks, vahetatakse katkine osa välja. "Iga masina  korpusele on graveeritud personaalne number," täpsustab müügiagent. Uurin korpust ja loen graveeringut 6 040 179 634... Niisiis sutsu üle kuue miljardi! Peaagu igal maailma kodanikul on seega oma Kirby. Nii lihtne ja loogiline.

Lapse suu ei valeta?

Võrkturustuse infoküllusele rajatud usk on hüpnootiline. Isegi üks inglise keele õpetaja, kes kodus Tupperware plastmassnõusid presenteerib, väidab, nagu oleks tegu karmi kosmosematerjaliga.

Möödunud on tund ja 15 minutit. Imeimeja demo on läbi. Mälestuseks jäävad põrandale kuus filtrit tolmutortidega. Lapsel on kõrvad allergiast punased, ta pageb aevastades kööki. Mul on aga võimalus NASA taiest kahe nädala jooksul järelmaksuga omandada. Selleks tuleks ainult 20 000 krooni sisse maksta. Kuigi seljamassaaž imeimejaga jäi nägemata, luban ostule mõelda. Mu seitsmeaastane laps arvab, et meil võiks selline aparaat olla küll, kuid mitte tolmuimemiseks. Kosmoseteema on ju alati deep!

Kunagi müüs end edukalt Nõukogude tolmuimeja Saturn. See peaks mul veel maal esikunurgas alles olema. Keraja Saturni sangast kinni hoides ja masinat üle selja libistades saab samuti ihu masseerida! 35 000 krooni polegi tarvis, sest sõjatehases toodetud Saturn püsib veel oma 60 aastat.