17.02.1968-27.04.2005

Eesti ulmekirjandust on tabanud valus kaotus. 27. aprillil lahkus traagilise õnnetuse läbi elust Leho Raie, kellest pseudonüümi Lew R. Berg all kujunes viimase kümne aasta jooksul üks viljakamaid Eesti ulmeautoreid.

Bergi – just selle talle omaseks saanud varjunime all jääb Eesti ulmeringkond teda mäletama – trükidebüüdiks oli 1995. aastal ajakirjas “Mardus” ilmunud lühijutt “Põõsad”. Järgnenud kümne aastaga ilmus temalt perioodikas, erinevates kogumikes ja võrguväljannetes üle 30 ulmejutu ja –jutustuse. Oma esimese raamatu – romaani “Tants tulle” – avaldamiseni jõudis Berg aastal 2000, sellele järgnesid kogumikud “Tempel selvas” (2001) ja “Reekviem “Galateiale”” (2004). Üheks tema jaoks väga oluliseks hetkeks kujunes iga-aastase Eesti ulmeauhinna Stalker võitmine aastal 1999 lühiromaani “Vaimudejõe viirastused” eest.

Kahjuks jäi Bergil nägemata tema seni mahukaima teose, romaani “Must kaardivägi”, lähiajaks kavandatud kaante vahele jõudmine. Viljaka autorina jõudis ta lisaks sellele valmis kirjutada veel mitu avaldamisjärge ootavat romaani. Pole liialdus öelda, et oma lühikeseks jäänud elus jõudis ta ära teha rohkem kui paljud teised kaks korda pikema eluea jooksul.

Tühjaks jäänud koht kirjanduses ei ole mõistagi võrreldav tühjaks jäänud kohaga päriselus. Raske on harjuda mõttega, et meie hulgas lihtsalt ei ole enam seda energilist, elurõõmsat ja töökat inimest. Eesti ulmeautorite ja – fännide sõpruskond – mille lahutamatu liige ta oli – langetab pea leinas ja avaldab lahkunu omastele sügavat kaastunnet.