Maailmas pole teist selle nimega tänavat, ütleb Toomas Kulm, kes elab Mustvees, Benito Agirre tänav 14. “Las meie tänav olla ainulaadse nimega.”

Mustvees nimetati ümber Nõukogude ja 19. Septembri (sel päeval vallutas linna Punaarmee) tänavad, Benito Agirre on aga jäänud. Paarisajameetrine kruusatee, kahel pool õunapuudesse uppuvad viilkatustega majad. Mõni üksik jalakäija ning igavlev krants.

Hiljuti selgus, et tänavanime tuleb parandada, sest sõja ajal linna lähistel hukkunud lenduri nime ei kirjutata mitte Benito Agirre, vaid Inazio Agirregoikoa (täielik nimi Inazio Agirregoikoa Benito).

Baskimaalt Kiievi lastekodusse

Udusel 9. märtsi hommikul 1944 maandus Vene hävituslennuk rikke või pihtasaamise tõttu Lohusuu all Peipsi jääle. Lendur astus kalda poole, kuid Omakaitse sõdalased avasid tule ning sõitsid regedel vastast püüdma.

Jalast haavatud Agirregoikoa pani vastu viimase padrunini. Karjus siis midagi ja tulistas endale kuuli pähe. Lendurit Lohusuu kalmistule sängitanud kalureid panid imestama noormehe võõrapärased näojooned.

“Sa ei ole unustatud, Benito Agirre!” kirjutas Mustvee ajaleht Meie Kodu 23. aprillil 1964. “Meie linnas kauni Peipsi järve kaldal puhkab hispaania rahva ustav poeg. Peipsi lained laulavad oma igavest laulu, haual õitsevad lilled.”

Artikli autor, koduloohuviline Mustvee kooliõpetaja Igor Anissimov tegi kirjutises ettepaneku anda linna ühele tänavale Benito Agirre nimi. Ettepanek läks läbi. Lenduri põrm sai aastal 1973 uue puhkepaiga Mustvee vennashauas.

1937 hukkusid Hispaania kodusõjas Baskimaal Franco vägede vastu võideldes Inazio Agirregoikoa isa ja vend. Tollal 13aastane Inazio aga viidi sõjapakku NSV Liitu (nagu paljud teisedki vabariiklaste poolel sõdinute lapsed). Ta kasvas üles Kiievi lastekodus.

Sõjas võitles Inazio lendurina Leningradi rindel ja pälvis oma komandöri Paštšenko väljaaitamise eest Punatähe ordeni. Rahvalaul ja kitarr olid õhulahingute vaheajal Inazio alatised kaaslased, kirjutas “Meie Kodu”.

9. märtsil tõusis Agirregoikoa hävitaja õhku Peipsi tagant Oudova lennuväljalt. Millist ülesannet ta täitma pidi, võib ainult oletada. Ööl vastu 10. märtsi matsid Nõukogude lennukid Tallinna leekidesse. Inazio oli siis juba surnud.

Baski ajakirjanik selgitas tõe

Eesti Keele Instituudi grammatikasektori juhataja Peeter Päll märkas tänavanime Benito Agirre ühes Postimehe artiklis. Ta kirjutas sellest oma sõbrale, baski ajakirjanikule Luistxo Fernandezile.

«Eestisse pole kunagi sattunud Benito Agirret. Mehe nimi, kes on maetud Mustveesse, on Inazio Agirregoikoa,» vastas Fernandez.

Ühes Fernandezi hinnangul neofašistliku värvinguga teoses leidus nimekiri Punaarmees langenud Hispaania sõduritest. “Sündinud Eibari linnas 1923 ja surnud Tallinnas,” seisis seal Agirregoikoa kohta. Eibari linn Baskimaal on koduks ka Fernandezile.

Siseministeeriumi õigekirjakomisjoni liige Päll hoiab kohanimedel silma peal. Ta teeb Mutsvee volikogule ettepaneku, et tänava nimi peaks olema Inazio Agirregoikoa: “Nii kirjutaksid selle baskid ise.”

Agirregoikoa on nimelt Inazio isa perekonnanimi, Benito aga ema perekonnanimi, mida on kombeks kasutada vaid väga ametlikel puhkudel.

Agirre on Baskimaal tüüpiline perenimi. Agirregoikoa võiks eesti keelde tõlkida kui Mäe-Agirre, st Agirre talu, mis asub küla ülalpool. Vastand oleks Ala-Agirre (baski keeli Agirrebehekoa).

Benito Agirre tänavat Mustvees on varem soovitud ümber nimetada Kiriku (kirikutorn paistab), Jõe (tänav läheb üle oja) ja Silla (üle oja viib sild) tänavaks, aga kuidas suhtub nimesse “Inazio Agirregoikoa” kohalik elanik?

 “Agirregoikoa? Võib ka nii olla! Sellel tänaval võib elada, siin on vaikne, vaid üksikud kaabakad,” räägib talveks ahjupuid riita laduv 79aastane Agnesse Rosalie Hollat, kes elab baski, hispaania, vene ja eesti keele ja kultuuri ainulaadses kokkupuutepunktis Mustvee linnas. Praegu aadressil Benito Agirre 2.