India tudengid kasutasid EBSi viisavabrikuna
Septembris 2003 ilmus Ekspressis efektne grupipilt tõmmudest, osaliselt turbanitega noortest meestest, kes, helevalge naeratus kõrvuni, alustasid õpinguid Estonian Business Schoolis (EBS). Varju on jäänud tõsiasi, et esimene katse Indiast tudengeid importida lõppes fiaskoga - mitte ükski 37 külalisest ei lõpetanud.
Õigupoolest pidasid Punjabi ja Haryana osariikidest pärit mehed EBSis vastu vaid ühe semestri, näidates üles oluliselt suuremat huvi õrnema soo kui õppimise vastu. "2003. aastal alustanud India tudengite probleem seisnes madalas õpimotivatsioonis, mistõttu nad ei täitnud EBSi õppeülesandeid ja nad eksmatrikuleeriti kõik eri aegadel," nendib EBSi turundusjuht Piret Rehepapp napilt.
Eksmatt tähendas, et kadus ka eksootiliste õppurite ametlik põhjus Eestis viibida. 2004. aasta veebruaris teavitaski EBS, nagu seadus ette näeb, väljaheitmistest Kodakondsus- ja Migratsiooniametit (KMA). Ent kas läbipõrunud lõunamaalased ka lahkusid? KMA väitel oleks seda kontrollida väga raske.
Ekspressi andmetel ei läinud mitte ükski EBSi saabunud indialane koju. Siinse aasia kogukonnaga läviv allikas kinnitab, et mehi huvitas tegelikult vaid pääs Euroopasse. "Õppimine EBSis oli naljanumber," teab Aasiast pärit mees, kelle sõnul oli algusest peale küsitav nii hindude ja sikhide keeleoskus kui ka akadeemiline tase. "Enamikule oli Eesti hüppelaud edasi teistesse riikidesse."
Tema sõnul ei saanud mehed naasta juba seetõttu, et nende pered olid investeerinud suure summa (üks pere müüs koguni talle kuuluva maa), et poeg õhtumaa meepottide juurde saata. Lihtsaim tee saada elamisluba oli leida eurooplasest pruut ja abielluda. Mõnd EBSi endist õppurit võib kohata Tallinna idamaiste restoranide köökides, kuid õnnelikumad rändasid edasi Lääne-Euroopasse, mitmed Inglismaale.
"Nigeeria kirjad" hariduses
Tegelasi, kes otsivad madala lävepakuga ülikooli kaudu pääsu mõnda arenenud riiki, on hulgi. Hiljuti laekus Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Rahvusvahelise tasemeõppe talitusse kiri kelleltki Abiodun Fisayo Oluwafemilt, kes tutvustas end keemia- ja keskkonnatehnoloogia eriala magistrina. Vigases inglise keeles ja ilma pikema sissejuhatuseta teatas Nigeeria kodanik, et tahaks jätkata õpinguid Tallinnas.
Ülikoolide välisosakondade personal nimetab sarnaseid läkitusi "Nigeeria kirjadeks". Ei pea olema selgeltnägija mõistmaks, et tegelikult otsitakse tagaust Euroopasse. "Kui me oleme neile selgitanud tingimusi, siis nad tavaliselt uuesti enam ei kirjuta," nendib TTÜ Rahvusvahelise tasemeõppe talituse juhataja Maria Kast. TTÜs õpib hetkel 100 välismaalast, neist 70 vajasid viisat, kuid mitte ükski neist pole Nigeeriast. Ka Tartu ülikooli (TÜ) rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing on harjunud sääraseid kirju saama. "Kohe näha, et eesmärk on ainult riiki pääsemine. Ei sõnagi sellest, mida õppida, vaid huvitutakse viisatingimustest."
Need on vaid mõned näited uudsetest ja ootamatutest probleemidest, millega Eesti kõrgkoolid üha sagedamini silmitsi seisavad. Näiteks pole seni laialt afišeeritud fakti, et kaitsepolitsei hoiab potentsiaalsetel välistudengitel järjepidevalt silma peal. "Nad käivad ja vaatavad välismaalaste aval dusi," poetab rahvusvahelise õppe peaspetsialist Tensing TÜst, kus tänavu sügise seisuga on umbes 470 välistudengit.
"Nad küsivad, kas on probleeme, ja kontrollivad, kas on normaalne kandidaat või mitte," nendib TTÜ esindaja Maria Kast.
Kaitsepolitsei on talle omaselt sõnaaher. "Kapo tegeleb antud teemaga ainult terrorismi takistamise aspektist," teatab komissar Martin Arpo. Ühtki terrorismikahtlusega isikut tema sõnul selles sõelumises seni pole ilmnenud.
Asiaadid päästavad ülikoolid
Ülikoolid peavad neid ebamugavusi taluma, kui tahavad edasi elada. Vähesed on enesele teadvustanud, et ilma välistudengite ja -õppejõududeta ootab Eesti ülikoole ning paljuski ka eestikeelset kõrgharidust tume tulevik. Kui tänavu oli gümnaasiumide lõpetajaid 12 000, siis 2012. aastal on neid prognooside kohaselt vaid 6400. See ei tähenda probleeme ainult tasulistele koolidele, vaid ka riiklikele õppeasutustele.
Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) komisjoni koostatud 2006.-2015. aasta Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia saatekirjas öeldakse, et välistudengite kaasamise motiiv on "akadeemilise jätkusuutlikkuse tagamine, aga ka kõrgkoolide soov tasandada peatselt langema hakkavat sisseastujate arvu". Teisisõnu - ülikoole on väikese Eesti jaoks liiga palju ja ellu jäävad need, kes leiavad piisavalt tudengeid välismaalt.
Samast dokumendist selgub, et enamik kõrgkoole tahabki välisüliõpilaste hulka hüppeliselt suurendada. Tartu ülikool tahab 2008. aastaks tuhat välistudengit ja neli aastat hiljem võiks juba iga kümnes üliõpilane olla välismaalane. Eesti Maaülikool, TTÜ ja Tallinna ülikool loodavad kõik 2012. aastaks saavutada kolme- kuni seitsmeprotsendilise välismaalaste osakaalu. Kõige rahvusvahelisem tahab olla Tartu lennukolledž, kes kavandab välisüliõpilaste osaks kuni 30 protsenti. See tähendaks drastilist muutust, kui arvestada, et õppeaastal 2004-2005 oli välistudengite osakaal Eesti kõrgkoolides vaid 1,3 protsenti.
Kust kõik need õpijanused leitakse? Suurimaid lootusi pannakse hiiglaslikule Aasia turule. Kaks nädalat tagasi välisministeeriumis toimunud kohtumisel avalikõiguslike ülikoolide esindajatega nimetati peamiselt Jaapanit, Hiinat ja Indiat. Importtudengid on atraktiivsed ka seetõttu, et tihti maksavad nad eestlastest kõrgemat õppemaksu (EBSis näiteks ligi 70 000 krooni aastas). Koolidele teeb aga peavalu, et eriti maailma rahvarikkaimate riikide Hiina ja India kodanike puhul on Eestis õppimiseks vajaliku elamisloa hankimine ülimalt tülikas ja aeglane. Välisministeeriumi ainus lohutus on, et lähiaastatel kavatsetakse avada Eesti saatkonnad Thbilisis, Sofias, New Delhis ja Kairos.
Suur Hiina invasioon
Esimesena hakkas siiski süsteemse tudengiimpordiga tegelema erakapitalil põhinev EBS. Kevadel 2000 käisid EBSi juhid esimest korda Hiinas maad kuulamas. Kuue aasta jooksul on EBSi lõpetanud 119 Hiina tudengit ja hetkel omandab haridust 61 hiinlast.
Tänaseks on ilmnenud, et 90 EBSist magistrikraadi saanud hiinlasel polnud tegelikult vajalikku haridust, sisuliselt oli tegu kutsekooli lõpetanutega. Sel nädalal kommenteeris peaminister Andrus Ansip Riigikogu infotunnis skandaali sõnadega: "Loodan, et midagi taolist enam üheski Eesti kõrgkoolis ei juhtu.&qu ot;
Ehkki hiinlaste afäär tõi kaasa diplomiveski süüdistused ja määris EBSi mainet, ei pööranud erakool asiaatidele selga, vaid läks neid (ja mõistagi ka ennast) kaitstes kuni kohtuni välja. Ühegi EBSi lõpetanud hiinlase diplomit ei tühistatud. See näitab, kui tähtis on Aasia turg kõrgharidusäris.
Kui enamik Eesti kõrgkoole püüab ähvardavast kriisist üle saada tudengeid Eestisse meelitades, siis EBS unistab võtta sammu kaugemale. Paar aastat tagasi uuris EBS võimalust avada esindused muu hulgas Hiinas, Indias ja Dubais. "Lähitulevikus me seda projekti ei alusta, sest pakkumised ei sobinud meile," võeti Rehepapi sõnul välismaale laienemises aeg hiljuti maha.
Kadalipp teel Eesti üliõpilaseks
- Esimese asjana peab välisüliõpilane vastama akadeemilistele nõudmistele seal, kuhu ta soovib õppima asuda. Diplomi ehtsust ja vastavust tasemenõuetele kontrollitakse ENIC/NARIC keskuses (organ, mis tegeleb diplomite vastavuse hindamisega).
Kui tegemist on Euroliidu kodanikuga, on tee Eestisse õppima tulekuks pärast seda vaba. Kui õpe kestab üle kolme kuu, tuleks Euroliidu kodanikel hankida tähtajaline elamisluba, aga enamik käib lihtsalt iga 90 päeva tagant üle piiri.
Kui õppur tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu, väljastab ülikool pärast vastuvõtmist talle kutse elamisloa taotlemiseks õppima tulekuks. Mõnes koolis (näiteks EBS) nõutakse enne ka ühe aasta õppemaksu ette.
Elamisloa kutsega peab pöörduma lähimasse Eesti välisesindusse, mis halvemal juhul on tuhandete kilomeetrite kaugusel või isegi teises riigis, ja tegema avalduse KMA-le tähtajalise elamisloa saamiseks.
Kui elamisluba (maksimaalselt üheks aastaks korraga) on passis, võib välistudeng Eesti piiri ületada. 31. juuli seisuga oli Eestis 557 kehtivat elamisluba õppimiseks. Kui stuudium lõpeb või katkeb, peab kool sellest KMAd teavitama ja luba tühistatakse.
| 2005/06* | |
| Riik | Tudengeid |
| Soome | 398 |
| Läti | 173 |
| Hiina | 113 |
| Venemaa | 67 |
| Leedu | 66 |
| Ukraina | 14 |
| India | 10 |
| Rootsi | 10 |
| USA | 9 |
| Saksamaa | 8 |
| Kokku | 927 |
| 2004/2005 | |
| Riik | Tudengeid |
| Soome | 279 |
| Läti | 204 |
| Leedu | 94 |
| Venemaa | 79 |
| Hiina | 69 |
| Saksamaa | 18 |
| Ukraina | 16 |
| Itaalia | 15 |
| USA | 14 |
| Rootsi | 13 |
| Kokku | 884 |
| 2003/2004 | |
| Riik | Tudengeid |
| Soome | 253 |
| Läti | 142 |
| Leedu | 107 |
| Venemaa | 99 |
| Hiina | 64 |
| India | 33 |
| Itaalia | 16 |
| Ukraina | 16 |
| Rootsi | 14 |
| Saksamaa | 13 |
| Kokku | 830 |
| 2002/2003 | |
| Riik | Tudengeid |
| Läti | 305 |
| Soome | 256 |
| Leedu | 209 |
| Hiina | 113 |
| Venemaa | 101 |
| Ukraina | 21 |
| Rootsi | 10 |
| Saksamaa | 7 |
| USA | 6 |
| Itaalia | 5 |
| Kokku | 1 090 |
| 2001/2002 | |
| Riik | Tudengeid |
| Soome | 264 |
| Venemaa | 105 |
| Rootsi | 11 |
| Läti | 9 |
| Saksamaa | 6 |
| USA | 5 |
| Belgia | 5 |
| Hispaania | 4 |
| Itaalia | 4 |
| Kanada | 4 |
| Kokku | 449 |
