Laupäeva õhtul tulevad Kiievis väljakule Euroopa klubijalgpalli kaks vaieldamatut hiidu. Madridi Real on läbi aegade Euroopa edukaim klubi. Meistrite Liiga ja selle eelkäija Euroopa Meistrite Karika on Real võitnud kokku 12 korda, olles selles arvestuses kindel liider. Liverpool jagab samas arvestuses Reali ja AC Milani (seitse võitu) järel viie võiduga kolmandat kohta koos Müncheni Bayerni ja FC Barcelonaga.

Real domineeris kõigepealt turniiri algusaastatel, võites nii avahooaja 1956. aastal kui ka neli järgmist korda. Vahepeal oli õnn ja Reali tase heitlikum, aga viimasest neljast turniirist on taas võidetud kolm.

Suure raha võidukäik

Reali viimase kahe aastakümne edu seostub suuresti kahe mehega. Esimene neist on klubi praegune president Florentino Pérez. Pérez on nüüdseks 71aastane ärimees, kelle umbes kahe miljardi eurone varandus pärineb ehitus- ja telekomiärist. Pérez valiti esimest korda Reali presidendiks 2000. aastal. Just nimelt valiti, sest kahel Hispaania suurklubil Realil ja Barcelonal ametlikke omanikke ei ole. Sisuliselt on tegu mittetulundusühinguga, mille liikmeskond ehk põhiliselt fännid valivad klubi presidendi.

Ometi oli üks peamine põhjus, miks Pérez Reali etteotsa sai, nimelt raha. Vaatamata sportlikule edule oli Reali finantsseis 2000. aastal keskpärane ja miljardär, kes pealegi lubas tuua vihatuimast rivaalist Barcelonast Reali tolleaegse jalgpalli ühe suurima nime Luís Figo, tundus fännidele lahendusena.

Sellega algas Realis n-ö galácti­co’te periood. Pérez teatas avalikult, et tema eesmärk on igal suvel osta meeskonda jalgpallimaailma hetke kõige kuumem nimi. Aastal 2001 ostetigi Zinédine Zidane, 2002 ­Ronaldo (Brasiilia oma), 2003 ­David Beckham, 2004 Michael Owen ja 2005 Robinho. Algul olid galáctico’d ka sportlikult edukad. Hiljem aga, kuna osteti ju peamiselt ründajaid või ründavaid poolkaitsjaid,
kadus meeskonnast tasakaal ja tulemusedki jäid Reali ootusi arvestades keskpäraseks.

2006. aastal loobus Pérez klubi presidendi ametist. Ometi jäi Realile maine, et kui see mõnda mängijat ikka väga tahab, siis ta selle ka endale saab. Ning üksikute eranditega nii tõepoolest ongi läinud.

Pérez naasis Reali presidendi ametisse 2009. aastal. Loomulikult on Real ka sellel perioodil teinud megaostusid, nagu Cristiano ­Ronaldo, Karim Benzema või ­Gareth Bale. Aga kuna vahepeal on jalgpalli saabunud palju lolli vene ja araabia naftaraha, siis võrreldes Chelsea, Paris Saint-Germaini või Manchester Cityga on Reali kulutused tundunud üsna mõistlikud.

GEENIUS PLATSIL, SUUR KA PLATSI SERVAL: Madridi Reali peatreener Zinedine Zidane.
GEENIUS PLATSIL, SUUR KA PLATSI SERVAL: Madridi Reali peatreener Zinedine Zidane. Foto: Vidapress
Teine mees, kellega Reali viimaste kümnendite edu seostub, on legendaarne prantslane Zinédine Zidane. Vastupidi Pérezile tema nimi tutvustust ei vaja. Mängijana tuli ta Realis Meistrite Liiga võitjaks aastal 2002, lüües finaalis ka otsustava värava. Reali peatreeneriks sai Zidane 2016. aasta jaanuaris ehk poole hooaja pealt. Eelneval kümnendil oli Hispaania ja kogu Euroopa jalgpallis domineerinud Barcelona ning seegi hooaeg tundus Realil aia taha minevat. Ometi suutis Zidane meeskonna käima saada ning hooaja lõpus võideti Meistrite Liiga ja La Ligas jäädi Barcelonast vaid punktiga maha. Hooaeg 2016/17 tõi aga võidu mõlemal rindel.

Liverpool püüab tippu naasta

Liverpooli viiest karikavõidust pärinevad neli 1970ndate teisest ja 1980ndate esimesest poolest, kui see oli vaieldamatult Euroopa parim klubi. Triumfiperiood sai kurva lõpu 1985. aastal Brüsselis, kui Liverpool finaalis 0 : 1 Torino Juventusele alla jäi. Tulemusest hullem oli aga enne mängu juhtunu. Liverpooli fännid ründasid tribüünidel Juventuse toetajaid, hukkus 39 inimest. Inglise klubid, kelle toetajatega oli juba varem suuri probleeme, diskvalifitseeriti eurosarjadest viieks aastaks.

Liverpool pole aga kunagisele tasemele tänaseni jõudnud, viimane Inglise meistritiitelgi pärineb aastast 1990. Tõsi, üks helge hetk on sellesse ajaperioodi siiski jäänud. Meistrite Liiga ühes kõige dramaatilisemas finaalis 2005. aastal võideti penaltitega AC Milani, kuigi oldi poolajaks
0 : 3 kaotusseisus.

Kuigi ka Liverpool on vaieldamatult jalgpallimaailma üks tugevamatest brändidest, siis rahaliselt nad Reali, Barcelona, PSG või Manchesteri klubidega hetkel võidelda ei suuda. Praegu on Liverpool pigem n-ö müüv klubi, kes aeg-ajalt on sunnitud oma suurimad staarid minema laskma. 2014. aastal juhtus nii Luis Suáreziga ja sel talvel ­Philippe Coutinhoga, kes mõlemad läksid Barcelonasse.

Koduliigas pole käesolev hooaeg kummalgi finalistil lootustekohaselt läinud. Real lõpetas Hispaania meistrivõistlused kolmanda kohaga, jäädes võitjast Barcelonast maha 17 punkti. Liverpool jäi Inglismaal neljandaks, kaotades võitjale Manchester Cityle lausa 25 punktiga. Seega sõltub hinnang hooajale üheselt laupäevasest tulemusest.

Laupäeval võib loota väravatesadu

Kui vaadata poolfinaale, võiks loota väravaterohket finaali. Reali ja Müncheni Bayerni poolfinaalis löödi kahe mängu peale kokku 7 väravat, teises poolfinaalis panid Liverpool ja Rooma võrgu sahisema tervelt 13 korral.

See pole juhus. Mõlemad meeskonnad mängivad väga intensiivselt ja resultatiivselt ning jalgpall on viimastel aastatel taktikaliselt muutunud.

Selle kinnituseks on fakt, et juba enne finaali on tänavune hooaeg Meistrite Liiga kõigi aegade väravaterohkeim, keskmiselt on löödud 3,17 väravat mängus. Eelmine rekordki pärineb mullusest hooajast. Üha sagedamini näeme play-off-mänge, kus lüüakse viis või rohkem väravat.

KARISMAATILINE MEES: Liverpooli peatreener Jürgen Klopp.
KARISMAATILINE MEES: Liverpooli peatreener Jürgen Klopp. Foto: Vidapress
Osaliselt võib väravaterohkuse kirjutada taktikalise muutuse arvele, mille üheks käilakujuks on Liverpooli sakslasest treener ­Jürgen Klopp. Tema tõttu seda taktikat gegenpressing’uks nimetataksegi. Asja tuum seisneb selles, et kui meeskond kaotab palli, püütakse pall kohe tagasi võita marulise survega vastaste väljakupoolel. Kui see õnnestub, asub meeskond tagasivõidetud palliga vastase värava lähedal, vastaste kaitse on paigast ära ja välkkiired ründajad saavad kohe väravat ohustada.

Kloppi kuulus lause kõlab: „Gegenpressing on maailma parim mängujuht.“

Intensiivne pressing vastase poolel pole iseenesest midagi uut. Pep Guardiola meeskonnad on seda samuti väga edukalt kasutanud ja juba legendaarne 1970. aastate Hollandi koondis pruukis samu elemente. Kloppi meeskondade ja tema stiili jäljendavate tiimide eripäraks on just kiirus, millega palli saamise järel rünnakule minnakse.

Real peab sellega toime tulema. Realile meeldib pigem mängida vasturünnakutel ja nad on valmis laskma vastastel mõõdukalt rohkem palli vallata. Seejuures ollakse aga halastamatult valmis vastase eksimused ära kasutama, nagu juhtus poolfinaalis Müncheni Bayerniga.

Reali eeldatav kaitseliin Daniel Carvajal, Sergio Ramos, Raphaël Varane ja Marcelo on hästi kokkumänginud ja üsnagi stabiilne. Ramos ja Marcelo on ohtlikud ka rünnakul. Suurim risk ongi ehk selles, et Marcelo kipub liiga tihti rünnakule ja väga kiire Liverpooli ründeliin võib selle augu ära kasutada.

Liverpooli eeldataval kaitseliinil Trent Alexander-Arnold, ­Dejan Lovren, Virgil van Dijk ja Andy Robertson on nii kogemust kui ka kokkumängu märksa vähem. Kaitse on meeskonna jaoks olnud sel hooajal tõsine probleem. Tõsi, van Dijki lisandumisega on olukord mõnevõrra paranenud, aga ka viimastes mängudes on eriti noorel Alexander-Arnoldil ja Lovrenil tulnud ette lihtsaid vigu. Kokkuvõttes on kaitseliini osas selge eelis Realil.

AMETLIKULT MAAILMA PARIM: kahe viimase aasta nr 1 maailmas Cristiano Ronaldo.
AMETLIKULT MAAILMA PARIM: kahe viimase aasta nr 1 maailmas Cristiano Ronaldo. Foto: Vidapress
Väravavahid pole kummagi meeskonna tugevaim külg, nii ­Loris Karius kui Keylor Navas on sel hooajal teinud mitmeid tõsiseid vigu. Jalgpalligossip ennustab, et suvel otsivad mõlemad meeskonnad uut väravavahti.

Reali poolkaitses alustab tõenäoliselt kolmik Toni Kroos, ­Casemiro ja Luka Modrić. Iseloomustuseks võiks öelda, et kindel ja stabiilne, kuid mitte ülemäära särav. Ka Liverpooli eeldatavat poolkaitseliini James Milner, ­Georginio Wijnaldum ja Jordan Henderson võib iseloomustada samade sõnadega kui Reali kolleege. Vigastused on Liverpooli poolkaitset viimastel kuudel oluliselt räsinud. Kokkuvõttes on poolkaitse üsna võrdne.

Kas Cristiano Ronaldo või Liverpooli kolmik

Reali ründeliinis alustab kindlasti legendaarne Cristiano Ronaldo, kes koos Lionel Messiga on vaieldamatult viimase kümnendi parimad jalgpallurid. Eeldatavasti on koos temaga Karim Benzema ja Isco. Möödunud nädalavahetusel küll alustas ja lõi ka värava Gareth Bale, aga olulisemates mängudes on Zidane ta viimasel paaril aastal pigem pingile jätnud.

Liverpooli ründekolmik Mohamed Salah, Roberto Firmino ja Sadio Mané on sel hooajal olnud lihtsalt fenomenaalne. Heal päeval on nad suutelised ükskõik millise kaitseliini lammutama. Kokkuvõtteks annaksin vaatamata Ronaldole rünnakul väikese eelise Liver­poolile.

Vida Press
Kas Ragnar Klavan saab väljakule? Eeldusel, et keskkaitsjad Lovren ja van Dijk vigastada ei saa, võib see juhtuda mängu lõpuminutitel ja eeldusel, et Liverpool on eduseisus. Jürgen Klopp armastab sellises olukorras tihti üle minna kolme keskkaitsjaga mängule. Aga seegi, et eestlane kuulub Meistrite Liiga finaalis oma meeskonna koosseisu, on Eesti jalgpalli jaoks imeilus päev ning Klavani enda jaoks suurepärane saavutus.

Kumb on favoriit? Pigem Real, aga väga napilt ja seda esmajoones oma suurema kogemuse tõttu absoluutsel tipptasemel. Samas, ­Liverpooli tänases meeskonnas on plahvatuslikku jõudu. Seega võiks ennustada üsna avatud ja tasavägist finaali.