Inimese ajastu koidab

Ons inimkond käivitanud maakeral uue geoloogilise ajastiku? Mõnedki geoloogid vastavad jaatavalt. Inimese mõju meie sinisele planeedile on olnud nii kõikehõlmav ja laialdane, et tuleb rääkida täiesti uue ajastiku, antropotseeni saabumisest.

Ametlikult elame ikka veel holotseenis, mis algas 11 750 aasta eest, viimase jääaja järel toimunud kliimamuutuse­ga. Aga viimasel ajal, alates ligikaudu 19. ­sajandist, olla inimkonna tegevus ökosüsteeme ja kliimat sedavõrd muutnud, et geoloogilisele ajaskaalale tuleks märkida uus pöördepunkt.

Esimesena tuli antropotseeni mõistega 2000. aastal avalikult välja Hollandi nobelistist atmosfäärikeemik Jozef ­Crutzen, kes on peamiselt tuntust saavutanud töödega osoonikihi hõrenemisest.

Nüüd on rühm Briti teadlasi eesotsas Jan Zalasiewiczi ja Mark Williamsiga Leicesteri ülikoolist antropo­tseeni teema ajakirjas GSA Today taas üles võtnud. Nad toovad välja hulga märke, mis kõnelevad uue ajastiku algusest: üleilmne temperatuurimuutus, erosiooni- ja settenähtuste levikupildi teisenemine, ookeanide happestumine ja muutused planeedi süsinikuringluses.

Samuti on kogu maailmas järsult sagenenud taime- ja loomaliikide väljasuremine ning paljud liigid on inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil leidnud uusi elukohti senisest levilast kaugel eemal.

Kõigi nende muutuste toime, väidavad teadlased, jääb näha meie ajal moodustuvatesse geoloogilistesse ladestutesse. Tekib selge üleminek ühelt kihilt teisele, ehk "oluline stratigraafiline signaal", kui asutada Zalasiewiczi enda sõnu.