Investeerimispankur ihaldab imetehast
Olev Schults armastab tegutseda vaikselt. Ta on amatööride maailmameister males (1996. aastast), aga seda teavad vähesed. Ta kuulub Venemaa teadlaste akadeemilisse ühingusse ja suhtleb vabalt Nobeli füüsikapreemia laureaatidega, aga seda teavad veel vähesemad.
Schultsi nimi on ikka aegajalt lehtedest läbi käinud. Näiteks merelaevanduse, raudtee ja Estonian Airi erastamisega seoses. Aga teda tunneb ainult kitsas ringkond ärimehi.
Tema firma Cresco on toonud Eestisse üle poolteise miljardi krooni välisinvesteeringuid, ent enamik eestlasi ei tea, mis asi see Cresco on.
Cresco internetikülg on inglisekeelne. Selle servas vilguvad ladinakeelsed mõtteterad. "Teadmised on jõud" (Francis Bacon), "Elada - tähendab mõelda" (Cicero), "Hea maine on inimesele kindlam vara kui raha" (Syrus), "Au poole läbi häda" (Hugo), "Vähe, aga hästi".
Schults on vaikne mõtleja. Kuid praegu on sattunud ootamatult äärmiselt tulise tüli keskmesse. Kaks võitlevat ärimeeste rühma tahavad ehitada Estbiotechi tehast, mis toodab looduses lagunevat bioplasti. Selle kasutuselevõtt pööraks maailma materjalitööstuse pea peale. Äritegelased haistavad hiigelkasumeid.
Konflikt geeniuste vahel
Ühes hiljutises raadiosaates esitleti seda konflikti nime all “rahageeniused mõttegeeniuste vastu”. Schults pole nõus. “Sellist konflikti just nimelt pole. Raha ehk Cresco, ideegeneraator Vambola Kolbakov ja Tartu Ülikool kui institutsioon on ühel pool. Kolm ettevõtjat, kelle hulgas pole ühtki teadlast, on teisel pool. See on omanikevaheline konflikt, kus väikeosanikud blokeerivad suuromaniku tegevust ettevõtte arendamisel,” selgitab ta.
Hoopis kriitilisem on Schults “tundmatuks soovida jäänud investeerimispankuri” arvamuse suhtes, mille kohaselt on Cresco tegevus EstBioTechis on üks räige huvide konflikt, kus investeerimispank üritab abiandjana oma kontrolli alla saada kogu projekti. Kasutades seejuures ära teise poole naiivsust. “Selle väitega on riivatud Cresco head nime ning ühtlasi on üritatud rikkuda kogu investeerimispanganduse mainet ja see on asi, millele ma pean reageerima,” lausub ta.
Tema oponent, firma juhatuse liige Valmar Visnapuu aga kinnitab veendunult, et Schultsil on EstBioTechis selgelt huvide konflikt. Seda üritab Visnapuu edaspidi tõestada. “Schults istub siin seitsme tooli peal. Muidugi on tal raske seda endale tunnistada,” lausub Visnapuu.
Suure potentsiaaliga projekt
Olev Schults joonistab tahvlile EstBioTechi omandisuhete skeemi. Suurelt ja punaselt, et kõik hästi näha oleks.
Tema on ühes paadis Kolbakoviga. Schults kiidab mehe võimet loominguliselt mõelda ja ideid genereerida. Ja sama varjamatult laidab tema suutmatust oma ärisid hallata.
Just Kolbakovil tekkis visioon, et kuna bioplasti tootmine piimabakteri abil on väga kallis, võiks leida bakteri, mis suudab piimhapet toota odavama hinnaga.
Tartu Ülikooli teadlased leidsid sellise bakteri ... virtsa seest!
Bakter bacillus cuogulansi kuulub ülikoolile.
Järgnevalt loodi projekti arendamiseks firma EstbBioTech. Lisaks Kolbakovile olid osanikud kolm tartlast: Valmar Visnapuu, Margus Maidla ja Jaak Tobreluts. Neid nimetatakse Tartu kolmikuks.
Firma hankis ülikoolilt loa bakteri kasutamiseks. Aga raha polnud. “EstBioTech oli firma, millel polnud üldse raha, aga olid suured ideed, vapustavad mõtted, kõvasti muidujuttu ka. Aga see sektor vajab tegelikult väga suurt raha, kusjuures me räägime totaalse riski situatsioonist,” ütleb Schults.
EstBioTechi mehed kutsusid Schultsi appi raha otsima.
Pooljuhtfüüsika alal teadustööd teinud Schults ei varja, et tema kirg on kõrgtehnoloogia. Lisaks on läbi saanud suurerastamise aeg ning investeerimispankurid otsivad uusi valdkondi, kus raha teenida.
Tal on juba üks edukas high-tech projekt. Tartu firma Clifton, mis toodab jõuelektroonika tarbeks pooljuhtmaterjali galliumarseniid (GaAs). Kätt hoitakse pulsil laserite tootmise valdkonnas.
Katkijäänud diil araablastega
Mullu 11. juulil võttis Cresco endale nõustamiskohustuse. Samal päeval toimus Estbiotechis omanike muutus.
Cresco omanikud (sh Schults) ostsid välja Kolbakovi firma ning asutasid koos Kolbakoviga uue firma EstBioTech Holding. Nüüd sai Crescost uue projekti kaudne omanik. Tema kontrolli all oli kaks kolmandikku tulevasest tehasest.
“Tehnoloogiasektori riskikapitalis ei ole passiivseid investeeringuid – eriti varases staadiumis. Soovisime seda protsessi kontrollida,“ kirjeldab investeerimispankur enesekindlalt. “Aga riskikapital ei lähe kahtlase taustaga ettevõttesse. See oli meie nõue, et ettevõte puhastataks ja Cresco kaudse omanikuna seda ettevõtet kontrolliks. Rääkida mingist huvide konfliktist on siin kohatu.”
Schults ja tema kolleegid Crescost hakkasid rahastajat otsima. Töötasid pikalt ühe Araabia Ühendemiraatide firmaga. Pärast pikki kõnelusi said peaaegu kokkuleppele. Kuid tänavu 19. juunil läks äri katki. “Muidugi nägid araablased selle projekti potentsiaali. Aga me räägime ikkagi riskidest. See on asi, millele investor mõtleb kõigepealt. Ma arvan, et araablased tõmbasid stepsli seinast, sest kahtlesid selle firma, EstBioTechi haldussuutlikkuses,” räägib Schults.
Saatuslik aps ja firma lagunemine
Araablased palkasid oma huve esindama advokaadid USAst. Terased silmad märkasid, et Cresco ei kontrolli kogu projekti. Kolmandik oli tartlaste käes.
Põhikirja kohaselt vajanuks iga otsus peaaegu täielikku üksmeelt. Sisuliselt teeb see nõue firma juhtimise konfliktsituatsioonis võimatuks.
Imelikul kombel ei osanud Schults sellele detailile varem tähelepanu pöörata. “Eks tagantjärele võime kõik akadeemikud olla,” sõnab pankur nüüd.
EstBioTechis oli tüli juba pikalt vindunud. Nn Tartu kolmik polnud rahul Cresco meeste tööga. Neile ei meeldinud, kuidas peeti läbirääkimisi araablastega. “Cresco on küll väike, aga me oleme institutsioon. Oleme raha liigutanud ja Eesti tingimustes väga palju raha liigutanud. Selle seltskonna kogemus ja tegevus on olnud teistsugune.
Visnapuu töötas kunagi Otepää Ühispangas. Margus Maidla Talinvestis. Jaan Tobreluts oli kolhoosiesimees. Seda, kuidas kapitaliturud töötavad, ta ei tea.
“Emotsionaalset pinget on olnud pidevalt. See suurenes siis, kui araablased ära ütlesid,” räägib Schults.
Edasi vajus kõik kokku. Cresco hakkas oma raha päästma. Schults oli pannud EstBioTechiga seotud projekti 10 miljonit krooni. Firma polnud aga enam maksevõimeline. Kogu omanike raha oli kulutatud.
Seadus ütleb, et sellisel juhul peavad omanikud raha juurde andma või firma kinni panema. Cresco kontrollitav Estbiotech Holding suutis raha juurde anda. Tartu kolmik mitte. “Tegime ettepaneku ettevõtte kapitaliseerimiseks. See kolmik ütles, et nad pole sellega nõus. Sellest hetkest on see ettevõte hukkunud,” meenutab Schults.
Praegu käib EstBioTechi pankrotimenetlus.
Valmar Visnapuu märgib, et tegelikult ei saanud Cresco lihtlabaselt nõustamisega hakkama. Muud ei midagi. “Nüüd üritavad nad n.ö “seaduslikke” võimalusi kasutades projekti endale saada,” lausub ta.
Schults kinnitab, et ta jätkab bioplasti projekti, aga kindlasti mitte koos Tartu kolmikuga. Küll aga võtab kampa Kolbakovi ja Tartu Ülikooli teadlased. “Kuid see pole projekt, mis on nagu kullahunnik maas ja mis tuleb lihtsalt üles võtta,” toonitab ta veelkord suurt riski.
Visnapuu märgib, et üritab väikeaktsionäride huve kaitsta ja projekti säilitada. “Eks vaatame, mis elu toob. Võitjaid siin pole, ega ka süüdlasi või süütuid. Tähtis on, et see projekt jääks Eestisse.”
