HMP Wandsworthi vangla Suurbritannias. Allikas: Wiki Wikimedia commons

Sadu tuhandeid salajase või poolsalajase info lekitaja Wikileaksi veebisait on üle elanud korduvad küberrünnakud ja oma serverit muutnud, saades abi ka sadadelt peegelsaite üles pannud inimestelt. Suurkorporatsioonid on oma tegevuses ainuüksi annetustele toetuva Wikileaksi vereringet oluliselt kahjustanud, seda avalikkusele selgelt põhjendamata. Näiteks ei vahenda enam annetusi PayPal ja Wikileaksi Šveitsi panga arve on suletud. Visa Europe on katkestanud Wikileaksi veebisaidi vahendusel annetuste vastuvõtmise, pressiesindaja põhjendas seda Wikileaksi tegevuse lähema uurimise vajadusega - kas see vastab Visa tingimustele. Samal ajal on endiselt võimalik Visa ja MasterCardi vahendusel teha annetusi rassistlikule organisatsioonile Knights Party, mis on otseselt seotud kurikuulusa Ku Klux Klaniga. Annetusi saab teha ainult juhul, kui annetaja on „valge ja mitte rassiliselt segatud päritolu, pole abielus mitte-valgega, ega oma mitte-valgeid järeltulijaid" jne.

Kõik kuus firmat, sh Amazon, EveryDNS.net ja eBay, kes Wikileaksiga poliitilise surve õhkkonnas sidemed katkestanud, on sattunud isehakanud Wikileaksi kaitsva häkkerite rühma „Anonymous" jätkuvate rünnakute alla. Kõik firmad on toonud tehnilised ja protseduurilised põhjendused ja eitanud poliitilist survet. Šveitsi panga Post Finance saidi mahavõtmiseks pärast nende teadet Assange´i arve sulgemise kohta vaid mõni tund. PayPali puhul õnnestus maha võtta vaid saidi blogi, mitte teenus. Tegu on Eestit tabanud küberrünnakutega sarnaste DDoS rünnakutega, mille puhul pommitatakse saite tohutu hulga infopakettidega, ning sõltuvalt saidi ja rünnaku võimsusest muutub see aeglaseks või hoopis kättesaamatuks. „Anonymous" on varem kogunud kurikuulsust maailma suurimaid plaadifirmasid ja autoriõiguste kaitse organisatsioone pommitades.

Kui Briti kohus otsustab 14. detsembri istungil Assange´i vägistamis jt sarnaste süüdistuste tõttu Rootsile välja anda, muutub ta haavatavaks ka USA samasugusele nõudmisele. USA on teda süüdistanud reetmises (ehkki ta pole USA kodanik) ning otsib praegu vahelevõtmiseks sobivaid paragrahve spioneerimise vallas.

Selle taustal tundub irooniline, et USA Riigidepartemang teatas eile, et USA korraldab 1.-3. maini Washingtonis UNESCO Maailma Pressivabaduse Päeva üritused. Pressiteate kohaselt on ürituse teema „21. sajand meedias: uued piirid, uued barjäärid". „Uus meedia on võimaldanud inimestel üle maailma teatada juhtumistest, väljendada arvamust maailma sündmuste kohta ja vahetada infot keskkonnas, mis on mõnikord vaenulik indiviidi väljendusvabaduse õigusele. Samal ajal oleme mures mõnede valitsuste otsuse üle indiviide tsenseerida ja neid vaikima sundida ja info vaba liikumist takistada." Pressivabaduse Päeva ametlikul Facebooki küljel ironiseerisid kommentaatorid kahepalgelise olukorra üle, võrreldes seda olukorraga, kui Iraan üritas ÜRO naisõiguste grupi liikmeks saada või kutsudes USA-d üles üritusele ka Assange´i kutsuma, kes on „selles valdkonnas tänuväärset tööd teinud". Praeguseks on need maha võetud.

Lisaks kütab kirgi Times´i Aasta Inimese küsitlus - internetis ringlevad kahe erineva Timesi veebikülje lingid, millest ühel on Assange kohal nr 1, teisel aga puudub üldse, mistõttu levib paanika, justkui oleks ta nimekirjast eemaldatud. Guardiani andmeil on ta siiski olemas, nagu nähtub siit, kuid Times kuulutab Aasta Inimese ise välja - see ei pruugi lugejate arvamusega kokku langeda.

Wikileaks on lubanud USA diplomaatiliste memode avalikustamist jätkata - praegu ollakse sellega vaid algusjärgus. Assange istub aga Suurbritannias suurimas HMP Wandsworthi vanglas, mis paistab silma suurepärase arhitektuuriga.