Iseõppija
Teisipäeva ennelõunal istub Alar Arukuusk (43) Tehvandi raketibaasi meenutava suusakeskuse kontoris ja vastab keskendunult välkpostile. Otsus vimkarohkes Eestimaa talves suusapidu ikka ära pidada sai tehtud neli päeva tagasi. Võistlusteni on jäänud samuti neli päeva. Taganemisteed enam ei ole.
Arukuusk raporteerib: "Töötavad kõik kahurid, väljas on 17 veokit, kolm rajatraktorit, kaheksa laadurkoppa. Neli tuhat kanti tuleb rajale laiali laotada." Lund muidugi. Tasub märkida, et kunstlik lumekiht võistlejate suuskade all maksab üle poole miljoni. Et MK etapi eelarve on 10 miljonit. Et spordikeskusesse on Arukuuse ajal investeeritud 100 miljonit. Sellest 40 miljonit euroraha. Et võistluse ajal on tal 800 alluvat.
"Alar oli hakkaja poiss," meenutab Ants Arukuusk, suusaringkondades legendaarne Tamsalu EPT juht, Alari isa. "Kord ütles, et käivad vennaga korra ära. Järgmine päev veeresid õue Žiguliga. Seletasid, et kogusid raha ja põrutasid Leningradi. Sealt nad selle autoloksu tõidki." Alari vend hakkaski suusatamise asemel rohkem autospordi vastu huvi tundma. Osales rallidel ja puha. Alar pühendus aga täiega suusatamisele.
"Kui Alar ülikooli sporditeaduskonnas esimese kursuse järel sõjaväkke võeti ja Kaliningradist tagasi ei tahetud lasta - sealne komandör ütles, et temal on kõva poissi rohkem vaja -, tuli Riiga ohvitseri täiendõppele saadetud ülikooli spordiõppejõududel imet teha, et Alar koju saada. Lõpuks saadi poiss "varupaberitega" kätte. Isegi kasarmusse ei mindud asjade järele," kirjeldab Ants Arukuusk sportlaste noorpõlve õudusunenägu.
Sõjaväele huvipakkuvaks tegi Alari asjaolu, et ta oli aastatel 1977-79 Eesti murdmaasuusatamise noorte meister.
"Midagi ei ole siin lihtsalt tulnud. Õnne on olnud ja õigel ajal õiges kohas olen olnud," kommenteerib Alar oma elukäiku. "MK etappi pakuti korraldada, sest olin viinud Tartu Maratoni Worldloppetisse."
Kolleegid peavad organisaatorina iseõppijat Alarit terve koolkonna isaks. Kes siinmail veel suusaüritusi korraldanud, on ühel või teisel moel ikka Alari veetud üritustes kaasa löönud. Kohalikku oskusteavet on tunnustatud ka rahvusvaheliselt. 2004 ja 2005 tunnistas rahvusvaheline suusaföderatsioon (FIS) Otepää MK etapi maailmas kõige paremini korraldatud suusavõistluseks. Korraldaja ise peab läbimurdeks hoopis seda, et üritusest üleüldse regulaarne võistlus kujunes. Tänavu tuleb MK etapp juba seitsmendat korda.
"Reedeni on külm. Kuni miinus 15 kraadi. Võistluspäevadeks ennustatakse miinus kolm-neli kraadi. 26.-27. jaanuariks ennustatakse ka lumesadu. See on risk. Kõik telekaablid mattuvad siis 30sentimeetrise lume alla. Rajatraktorit ei saa lahti lükkama lasta, sest see sõidab kaablid katki," kalkuleerib Arukuusk ja keskendub plaanile B - lumesaju puhuks. Ürituse ideaalse sujumise huvides on mehel igale üksusele detailsed dokumendid ja skeemid, millest juhinduda. "Ütlevad jah, et see on liiga bürokraatlik. Aga see tagab, et isegi ilma isikliku panuseta teeb üksus vähemalt hindele neli oma ülesanded ikka ära," põhjendab ta oma süsteemi.
"Vahel tunnevad sõbrad muret, et äkki pingutab Alar mõne koha pealt üle," arutleb Tiit Pekk, MK etapi võistluskomitee esimees. "Osa teemasid võiks ju alluvatele delegeerida. Aga paistab, et just Alari pühendumus detailidele on see, mis üritusele edu toonud." Temale usaldatakse ürituse vedamine võistluste ajaks. "Eile (esmaspäeval) lõpetasin Tallinnas keskööl töö ja enne lahkumist viskasin viimase pilgu Tehvandi veebikaamerasse. Loomulikult tehti tööd, kerkisid telgid ja aiad. Alar teeb niipalju kui teha annab ja natuke rohkemgi. Sellise seltskonnaga on hea luurele minna."
Arukuuse mantlipärija Tartu Maratoni eesotsas Indrek Kelk iseloomustab Arukuuse juhtimisstiili nõnda: "Ta on selline vana kooli juht. Mõned nimetaksid seda autokraatlikuks. Aga samas on see edule viinud. Ta oskab meeskonna eri lülid hästi tööle panna." Arukuusk organiseeris maratoni enne Kelku üle kümne aasta, kuni asus 2005 juhtima sihtasutuseks ümber korraldatud Tehvandi suusakeskust.
"Ausalt öeldes täpselt samasugune organiseerija nagu tööl on ta ka kodus," jutustab juristist abikaasa Hilje. Naise sõnul on Arukuusel kõik alati läbi mõeldud ja kodus ei ole asja, mida Alar teha ei oskaks. "Väljast paistab, et ta on tõsine ja külm. Eks ta on ka selline, hingeelu jagab vaid oma perega."
"Hingeasi on see," arvab Alar MK etapi kohta, „siis on ju hästi läinud, kui põhitöö, kutsumus ja hobi on ühendatud."
Muide, murdmaasuusatamine on nihkunud Arukuuse sportlike hobide reas üha enam tahaplaanile. "2001 sain Worldloppeti masteriks, sai kümme sõitu üle maailma täis, see mõjus motivatsioonile halvasti. Vanuse lisandudes tulevad tehnilised huvid - mootorkelk ja suvel ATV. Eks harrastuste aega asendab töö." Isa suusamehe-teatepulga on aga üle võtnud poeg, kes teeb usinasti suusatrenni.
Tahate teada, mis tunne valdab suusapeo peremeest peojärgselt hommikul?
"Tühjus on sees. Kui kohe küsitakse, kas järgmist korda teed, jääb see küsimus kaks nädalat vastuseta..." Arukuusk mõtleb pikalt. „Tead, hetk, kui Andrus kodurajal võitis, võttis pisara välja. Kui siin näed, kuidas Andrus ja Kristina iga ilmaga treenivad, tekib mingi vastutus. Tunned, et Tehvandi suusakeskuse arendamine on suurem hingeasi kui võistluste korraldamine. See on midagi püsivat, mis jääb kestma."
Miks räägitakse, et Arukuusk sai uuesti naisemeheks tänu Jaani ja Kati teineteiseleidmise loole?
"Kohtusime mmm... ma ei pea seda nii tähtsaks, et kõik sellest teadma peaksid," on proua Arukuusk salalik.
„Eesti on väike, paljud käivad omavahel läbi. Sellest ei tasu üleliigseid järeldusi teha," võtab Alar pruudi leidmise legendi külma kõhuga. Sest ta ise on suurem legend.
Alari ja Helje pulmad peeti mullu juunis.
"Harjusime teda juba vanapoisiks kutsuma. Nüüdki lipsab see vahel huulilt, aga Hilje on selle kategooriliselt ära keelanud," rõõmustab Alari sõber Aivo Pärn, transpordiettevõtja ning Otepää MK etapi korraldustoimkonna liige, sõbra eraelu edenemise üle.
