Bradley Manning

Nobeli preemia komisjonile adresseeritud kirjas ütlevad Altingi saadikud, et Manningu individuaalne panus rahuüritusse oli väga suur. Manning on arreteeritud ja teda kahtlustatakse sadade tuhandete dokumentide lekitamises Wikileaksi. Saadikute sõnul näitas see informatsioon pikka aega kestnud korruptsiooni, sõjakuritegusid ja imperialismi USA valitsuse rahvusvahelistes tegemistes.

Arvatavalt lekitas luureanalüütik Manning ka šokeeriva video, kus läbi kuulipilduja kaamera on näha, kuidas USA sõdurid tapavad Baghdadi eeslinnas 12 iraaklast, nende hulgas ka Reutersi fotograaf ja tema autojuht, ning seejärel lastakse pilbasteks ühe ellujäänu päästmiseks kohale saabunud kaubik koos seal viibinud kahe lapsega, kes said tõsiselt viga.

Wikileaksi juhi Julian Assange´i sõnul väitis USA sõjavägi algul, et kõik rünnakus surnud isikud olid mässulised, seejärel aga, et helikopterid reageerisid tulevahetusele. „Meie näitasime, et mõlemad väited on valed,” ütles Assange.

Väidetavalt on Manning lekitanud ka mitmeid teisi ülisalajasi andmeid: 2009. aastal Afganistanis toimunud USA armee rünnaku video, milles hukkus ca 100 inimest, neist suurem osa lapsed, Wikileaksi kohta koostatud USA luure briifingu, 9/11 rünnakute ajal saadetud NYC-s saadetud SMSid ja 260 000 salajast USA diplomaatilist raportit.

Noorukesel Manningul oli juurdepääs kahele kinnisele võrgustikule kahelt erinevalt sülearvutilt SIPRNET ja Joint Worldwide Intelligence Communications System, mida saab kasutada ainult “Top Secret/SCI” kõrgema taseme ligipääsuga. Võrgustikud ise olid avalikust internetist eraldatud, kuid töökeskkond tegi võimalikuks andmetega välja pääseda. Näiteks tuli Manning tööle, kaasas korduvkirjutatav CD-RW, millel oli Lady Gaga muusika. Istunud arvuti taha, kustutas ta muusika ja kirjutas sinna andmed.

Manningut on hoitud vahi all juba aasta aega, sellest 10 kuud üksikkongis. Kohtu alla pole teda saadetud.