Tulemus aga ei vastanud ootustele. Silikoonpadjakeste servad olid läbi naha aimata, rindade kuju inetu, patsiendile tundus, et üks tiss on suurem kui teine. Ka tohter tunnistas, et uued rinnad on koledad. “Patsiendil on väga veniv nahk. Mul pole rinnaoperatsioonil varem sellist kogemust olnud,” ütleb doktor Raie. “Koed on nagu kumm, võtad kätte ja see muudkui venib ja venib.”

Õnnetu patsient häbenes pärast operatsiooni oma keha, ei julgenud käia trennis ega rannas. Ta pöördus teise tuntud ilukirurgi Katrin Krüünvaldi poole, kes ütles, et proteesid tulnuks paigaldada teisiti – mitte rinnanäärme, vaid lihase alla.

Ilukirurgide kätš

Raie arvates suhtus aga kolleeg Krüünvald tema töösse vaenulikult ning ässitas patsiendi ja tema mehe üles, selle asemel et koostööd teha. Ta toob näite, kuidas Pariisis konverentsil näitas tuntud arst Michael Scheflan pilti teise sama ala ässa Giovanni Botti lõikusest. “Hästi rippuvad ja koledakesed, kaks suurt arbuusi olid,” ütleb Raie. Keegi ei kahelnud arsti erialastes oskustes. Scheflan rääkis, kuidas nad Bottiga koos juhtumit arutasid ja lahenduse leidsid. “Meil aga läks patsient ebasõbralikult meelestatud kolleegi juurde,” ütleb Raie. “Too küsinud: “Issand, kes teid nii ära rikkus?! Kes teile nii väikesed rinnad pani?””

Ravikvaliteedi komisjon ei näinud Tatjana Raie tegevuses viga, kuid möönis, et “esteetiline külg jätab soovida” ja soovitas arstil oma kulu ja kirjadega vead parandada.

Sellest aga doktor Raie keeldus, nagu ka raha tagasimaksmisest. “Ma lubasin, et annan raha, kui Kat­rin kasutab sama meetodit, mis patsient minu juures valis. Vaatan tulemust ja maksan ära,” ütleb Raie.

Uute rindade hind tõusis 144 000 kroonini

Uueks operatsiooniks valis Katrin Krüünvald aga teistsuguse mooduse: pani suurema silikoonpadjakese ja tänu sellele ei pidanud kasutama suurt ankrulõiget.

Patsient väidab, et Raie ei pakkunud talle enne esimest oppi erinevaid lõikamise võimalusi. Raie on aga kindel, et pakkus küll ja patsient valis selle, mis sobis väikese implantaadiga. “See lõige, mis ma talle tegin – neli sentimeetrit rinna all –, seda pole vaja joonise abil selgitada. Patsient tunnistas kohtus, et ma joonistasin talle midagi – ankrulõike joonistasin. Tema keeldus kategooriliselt, sest arm jääb suurem.”

Uus opp Krüünvaldi juures maksis 85 000 krooni. Nüüd olid patsiendile uued rinnad läinud maksma kokku juba 144 000 krooni.

“Nip/Tuck” Eesti moodi jõuab kohtusse

Patsient kaebas doktor Raie kohtusse, et saada tagasi esimese operatsiooni raha. Kohtus selgus, et patsient oli saanud doktor Raielt küll rinnaimplantaatide passid, kuid kirjalikku tervishoiuteenuse lepingut temaga ei sõlmitud. “Ma ei pea seda vajalikuks isegi nüüd, pärast seda hirmsat lugu,” ütleb Raie.

Raie teatas kohtule, et esteetiline külg pole tõesti ideaalne, aga tulemus olla parem kui enne, mil opereeritaval olid “rippuvad tühjad kotid”. Uus operatsioon on ikka aegajalt vajalik, rasvaimu puhul lausa pooltel juhtudel.

Tänavu jaanuaris langetas kohtunik Kai Härmand otsuse, et Raie ja Esteetilise Plastilise Kirurgia Keskus peavad hüvitama esimese operatsiooni hinna 59 000 krooni. Lisaks veel 10 000 krooni mittevaralise kahju eest.

Selle kohtuotsuse avalikele materjalidele Ekspressi lugu tuginebki. Ja Katrin Krüünvald teatas, et ta ei soovi lugu kommenteerida, sest polnud kohtuprotsessi osaline. Ka patsient ei soovinud omalt poolt midagi lisada.

Ja nüüd õpetlik lõpp

Iluopid muutuvad Eestis üha popimaks, silikoonrinnad pole enam ammu mingi sensatsioon. Küll aga pole eestlased veel mõistnud, et kõik opid ei pruugi lõppeda oodatult.

Ka kohus märkis, et patsient pidanuks mõistliku inimesena ette nägema võimalust, et operatsioon läheb untsu. Ja kui patsiendile iluoperatsiooni tulemus ei meeldi, siis pole see veel tingimata kehavigastus, vaid inetuks tegev tervisekahjustus.