Küsimusele, miks jõuab ?iurlionis Eestisse nii hilja, vastas näituse kuraator Mai Levin, et Kumu avamisele järgnenud aastatel oli näitusegraafik tihe ning plaanid juba varakult paigas. Nagu näituse avamisel peetud ettekandes selgitas ?iurlionise muuseumi direktor Osvaldas ­Daugelis, et alles piiride avanemine 1991. aastal võimaldas Leedul tutvustada oma kunstipärandi pärle kogu maailmale. Nii toimusid suurejoonelised ?iurlionise retrospektiivid 1992. aastal Tokyos, 2000 Pariisis ja Varssavis ning 2007 Kopenhaagenis.

Levini sõnutsi aitab näitus paremini mõista ka Eesti kunsti ajalugu, sest üllatavalt palju kokkulangevusi ?iurlionisega esineb näiteks Oskar Kallise, Kristjan Raua või Aleksander Tassa loomingus.

Kuid avatud näitusel pole ainult ?iurlionise tööd, see annab ka laiemalt aimu sajandivahetuse leedu kunstis valitsenud sümbolistlikest ja juugendlikest ideedest. Antanas ­Žmuidzinavicius, ­Petras ­Kalpokas, Mstislavas ­Dobužinskis, ­Kajetonas Skl?rius, Adomas Varnas, ­Justinas Vienožinskis, Jonas Šileika ja teised sajandivahetusel loomejõus olnud kunstnikud. Neilt on Kumu saalis väljas kokku 65 tööd. Kuraatori sõnul on nende kaasamine oluline, sest see toonitab ?iurlionise erakordsust: “Teised meistrid on küll tugevad ja aitavad meil leedu kunsti arengut paremini mõista, kuid ?iurlionis on oma metafüüsilisusega täitsa teine tasand, mis jõudis leedulaste endini alles pärast Teist maailmasõda.”

Näitus jääb avatuks kuni 8. augustini.