Veterannäitleja nägu ja paljast ülakeha katsid sopp ja veri. Paksult grimmiga koos, müttas ta juba tükk aega Tallinna telemaja garaaži autoremondikanalis. Soomest saabunud võttegrupp filmis teda iga külje pealt.

“Ma pidin olema nagu metsloom,” meenutab oma Viimsi kodus suve veetev Jakobi kahe aasta taguseid proovivõtteid. Oma 40aastase filmikarjääri jooksul polnud ta veel kordagi esinenud filmis ihualasti. Aga profina oli ta selleks valmis.

Pika ja kiitsaka mehe näitlemiskunst avaldas soomlastele sügavat muljet. Nad tunnistasid ta pakutava rolli jaoks ainuõigeks.

Jakobi mängib värskes Soome-Prantsuse-Norra ühisfilmis “Rare Exports: A Christmas Tale” (Haruldane eksportkaup: Jõulujutt).

Tema tegelaskujuks on peamine kurjam - jõuluvana, kes korjab kokku pahandust teinud lapsi.

“Ma ei tohi filmi sisust rääkida,” vabandab Jakobi. “See peab olema vaatajatele üllatus. ”

Soome režissööri Jalmari Helanderi linateosest tõotab tulla väga eriline jõulufilm. Tegevus toimub Lapi tundras, kus teadlased avavad 486 meetri sügavusele maetud peidiku, mis varjab hirmsat saladust.

Tundras käib jaht jõuluvanale

Peagi lebavad tundras sadade põhjapõtrade verised jäänused. Loomad on kontideni paljaks kraabitud. Põhjapõdrakasvatajad arvavad, et hundid on hulluks läinud.

Asja hakkab uurima kohaliku põhjapõdrakasvataja poeg. Poisil tekib kaht­lus, et tapatalgute taga ei ole hundid…

“Rare Exports” on edasiarendus Helanderi samanimelistest lühifilmidest, mis on leidnud viimastel aastatel YouTube’is sadu tuhandeid vaatajaid.

Filmid pajatavad metsikutest jõuluvanadest, kes elasid ennemuistsel ajal Lapimaal, liikusid karjakaupa ja sõid järvest püütud toorest kala. Jõuluvanade hea elu lõppes, kui soome ärimehed hakkasid neid kinni püüdma. Vangistatud jõuluvanad dresseeriti lastele kingitusi jagama ning müüdi välismaale maha.

Täispika filmi võtted toimusid eelmise aasta lõpul Põhja-Norras.

Tänavu sügisel 70. sünnipäeva tähis­tava Peeter Jakobi jaoks oli jõuluvana mängida korraga nii mõnusalt lihtne kui äärmiselt väsitav.

Jakobile meeldis, et tema etteaste puhul oli tegemist täiesti sõnatu rolliga. “Terve Linnateater kadestas mind, et ma saan välismaal filmis mängida ega pea midagi ütlema,” räägib Jakobi. “Ma vihkan sõna. ”

Raskeks tegi tema töö aga grimm. Jakobi jalgadele kleebiti seened. Iga paari tunni järel sai ta keha grimeerija käe all uue lihvi, sest veri pidi nägema välja võimalikult värske.

Näitleja kannatas tühja kõhtu

Grimmi mahavõtmiseks kulus Jakobil igal õhtul kaks tundi. Grimm tähendas ka päev otsa kestnud tühja kõhtu. Mehe näole liimiti nii palju karvu, et söömine muutus võimatuks. Toit jäi karvadesse lihtsalt kinni.

“Rare Exports’i” näeb esimest korda augustis Locarno filmifestivalil. Eesti kinodesse peaks see produtsent Margus Õunapuu sõnul jõudma nädal-paar enne jõule.

Hoolimata jõuluvanast mahajäänud vererajast määratleb Jakobi oma uut filmi kerge õuduka või laste kriminullina. “See ei ole kuri film. Ma arvan, et see tuleb ilus film. ”

“Rare Exports’i” koduleheküljelt saab vaadata samateemalisi lühifilme.