Nagu teatab kaitseministeeriumi seinaleht Sõjard, on Talibani sissid küll väga vilunud võitlustes lagedal maal ning mägedes, kuid meresõda on neile täiesti tundmatu tegevus. Paljud pole elus merd näinudki.

”Talibani võitlejad kiitlevad küll, et neil on palju kõrbelaevu,” kirjutab seinaleht. ”Aga NATO luure on kindlaks teinud, et need kõrbelaevad on tegelikult hoopis kaamelid. Ega loom tehnika vastu saa!”

Sõjard toob välja mitmed Aaviksoo plaani tugevad küljed. Eriti otstarbekas oleks lahingutegevusse kaasata allveelaevu, sest praegu pidevaks ohuks olevatel enesetaputerroristidel poleks vähimatki võimalust neile lõhkeainelastiga külje alla pääseda. Ka on välistatud ootamatud rünnakud varitsusest, sest meresõjas on vastane juba miilide kauguselt nähtav. Artikkel viitab ka Nõukogude armee hoiatavale kogemusele aastail 1979-1988. Samal ajal kui Afganistani saadeti sadu tanke, mis osutusid sõjas väheefektiivseteks, ukerdasid aatomiallveelaevad rahulikult kusagil Rootsi ranniku külje all kalavõrkudes.
NATO Keskkomitee Poliitbüroo esimene sekretär Manfred Wollrath kiidab Aaviksoo algatust ning nimetab seda murranguliseks Talibani-vastase sõjategevuse käigus. ”Asume koheselt plaani elluviimisele. Juba suve alguseks peaksid kõik Talibani varustusbaasid ja väljaõppelaagrid NATO neljanda eskaadri tulejõu sihikul asuma.”

Wollrath rõhutab, et Eesti initsiatiiv tuli väga õigel ajal, kui lääneriikide võitlus Afganistani demokraatia ning julgeoleku nimel oli toppama jäänud ning Taliban kontrollib praktiliselt kolmandikku riigi territooriumist. ”Selle kavaga taastas Eesti NATO väejuhatuse silmis täielikult hea maine, mis sai seoses Herman Simmi spionaažiskandaaliga tõsiselt kahjustada.”  

**

RÜNNAKUKS VALMIS: NATO 4. eskaader manöövritel Karakumi kõrbes. Just mereväge peetakse Talibani alistamisel otsustavaks jõuks.

Foto: Ants Laaneots