Jahimeeste miljonimaja
Päike paneb sätendama kolm asja korraga: Pärnumaal maha sadanud ning puuladvadki kõveraks vajutanud uudselume, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Lodja vastse häärberi verandaaknad ning õllepudelid, mis ehivad punaseid signaalveste kandvate meeste lõunalauda häärberi kõrvalhoones.
Eks kell ole juba mitu minutit üle kahe ka.
Häärber, mis ametlikult kannab RMK Kilingi-Nõmme jahimaja nime, on kuhjaga väärt, et Kilingi-Nõmme poolt Pärnu suunas sõitjal Lodja trahteri järel paremale keerata ning ilusat ehitist oma silmaga kaeda. Kivisillutisega tee viib künkast üles kolme lipuvarda juurde, mis ehivad lossikese õue. Häärberist paremat kätt jääb tiigikallas suure ning verivärske saunaga. Silm jõuab haarata veel maitsekat välikaminat, mis on ilmselgelt mõeldud keskmisest arvukama seltskonna suveõhtute südameks, ning taamal on lume all aimata soliidset lasketiiru.
Kõrvalhoonet, mis tegelikult on kütitud ulukite esmane töötlemiskeskus, juba mainisime, selle ees parkivaid maastikuautosid siiski veel mitte.
Häärberisse sisenemine ainult kinnitab positiivset esmamuljet. Juba need esikusse üles rivistatud sussid annavad tunnistust, et olete jõudnud viisaka rahva katuse alla. Õdusat söögisaali ehib toekas nahkmööbel, justkui oleksite sattunud haridusministri kabinetti. Seinal on ristatud kaks püssi. Hinnaline satelliit-TV aparatuur ning lõunamaise kohvi valmistamise masin ei vääri selle taustal märkimistki, samuti nagu tänapäevase andmeside võimalused.
Puhtusest särava häärberi teisele korrale tõustes (ehkki perenaine märgib häbelikult, et “meil on siin koristamine käsil”) näete, kuidas mööduvad Lodja kandi ööd. Mõnusalt massiivsel puumööblil kahekohalistes numbritubades, nagu jahilossile kohane.
Lumesülemid sõidavad katuselt sahh! ja sahh! alla, pakkudes ainsat kindlat tõendit, et tegemist pole järjekordse reportaažiga eestlaste kinnisvarast Hispaanias.
Turismiäri metsas
Endisest tagasihoidlikust metsnikukordonist ehitatud häärber Lodjal, mis läks riigihankedokumentide kohaselt maksma veidi alla seitsme miljoni krooni, on tegelikult vaid jäämäe tipp. Metsamajandajad on oma rohelisse kuningriiki vaikselt rajanud ka rohelise hotelliketi.
Jahimaju on RMK-l kokku üheksa, igas jahimajandis üks (välja arvatud Saaremaa). RMK jahimajanduse juhi Kalev Männiste sõnul on neis tänavuseks planeeritud umbes 5000 ööbimist, mis peaks andma kogukäibeks poolteist miljonit krooni.
Jahimajadele lisandub esinduslik Sagadi metsakeskus, mille mõisakompleksis asub 30kohaline hotell ning lisaks 34kohaline hostel. Sagadi keskuse juhataja Krista Keeduse andmetel on neis tänavu ööbinud juba 3100 inimest, mis teeb majutusteenuse käibeks 1. novembri seisuga 1,5 miljonit krooni, koos toitlustamise ja konverentsiteenuse tuludega aga 3,3 miljonit krooni. RMK kavandab Sagadi hotelli kapitaalremonti ning laiendamist veel 14 toa võrra.
Kolmanda kategooria moodustavad metsamajad, puhkemajad, metsonnid ning kõikvõimalikud muud rajatised kuni lõkkeplatsideni välja. Neist viis puhkemaja (Mändjala, Mäe, Ojaäärse, Koseveski ja Luidja) ja 13 metsamaja pakuvad tasulist , 12 metsonni aga tasuta ööbimisteenust. RMK puhkemajanduse juhi Marge Rammo andmetel kasutas puhkemaju mullu 3420 klienti, kes jätsid endast maha kahemiljonilise käibe.
Seega: vähemalt 6,8 miljoni krooni suurune aastakäive. Võtab kadedaks iga turismitaluniku, kes peab äraelamiseks imetrikke välja mõtlema ning neid realiseerima oma raha, mitte riigi miljonite najal. RMK kogutulude taustal, millest üle 99 protsendi tuleb endiselt metsamaterjali müügist, on see aga sisuliselt märkamatu summa.
Seetõttu võibki mõni turismitalunik pahameelega küsida, miks osaleb riik RMK kaudu turismiäris, ehkki enamikus muudes majandusvaldkondades on ta erakapitaliga konkureerimisest loobunud.
Meid aga, kes me oleme sel kaunil purpursel talveõhtul jõudnud Lodja jahilossi lävele, ei tohi need kiuslikud küsimused häirida. “Isegi politseinikud pidasid äsja siin saunas pidu,” poetab häärberi perenaine.
