Kui Krista Kruuv oleks brünett, näeks ta oma poti juures välja täpselt nagu "Salatoimikute" arstiteadlasest skeptik Dana Scully. Aga kolmes tünnis pole tulnukamuumiad. Seal on hindamatu väärtus, 10 000 eestimaalase DNA-proovid.

Nüüd on geeniprojekti jätkamine noateral, sest USA firma EGeen International sulges rahakraanid. Projekti päästmine vajaks tänavu 40 miljonit krooni, neist 20 valitsuselt.

Krista Kruuv, kui palju ühel tavalisel päeval proove teieni jõudis?

See kasvas pidevalt, maksimumpäev oli 170. Novembris saime kätte sellise andmekogu kasvukiiruse, mida lootsime saavutada ja hoida, et jõuda kolme aastaga välja 100 000ni.

Paraku läks teistmoodi. Seiskasime kogumise möödunud aasta lõpus. Nüüd andis valitsus neli miljonit ja tuleval nädalal käivitame uuesti.

Mis juhtus, et EGeen Inc. rahastamise lõpetas?

Esimene info EGeenilt tuli paar kuud enne aasta lõppu. Nad teatasid, et tahavad strateegiat üle vaadata ja keskenduda üksikute haigusgruppide andmetele. Geenivaramu üldine kontseptsioon on aga rahvastikupõhise andmebaasi loomine.

Me võime koguda haigusgruppidepõhiselt andmeid, aga selle juures peab olema üldine kogumine, ka tervete inimeste andmed. See on oluline, et tagada teadusuuringute usaldusväärsust.

Ja ameeriklased ei taha tervete inimeste andmete kogumise eest maksta?

EGeen on huvitatud sellest, et andmed kiiremini kätte saada. Ent see ei vasta meie inimgeeniuuringute seadusele. Nad teatasid, et on nõus edaspidi maksma ainult haiguspõhiste andmete kogumise eest. Edasi nad teatasid, et raha meie selle aasta kulude katmiseks viibib.

Oleksime tänavu võinud koguda juurde umbes 25 000 inimese andmed. Nüüd on asi pidurdunud, aga ikka veel suudaksime koguda 20 000 proovi. Selleks kulub 40 miljonit, mis teeb ühe geeniproovi hinnaks 2000 krooni. Edaspidi saab minna ainult odavamaks. See on nagu auto. Kui sõidad uue autoga poest välja, siis esimese kilomeetri hind on väga kõrge. Sõidad kaks aastat ära, on hoopis teine.

Kas EGeen on teid petnud?

Ma ei saa öelda, et see on petmine. Kuid info EGeenilt oleks võinud jõuda meieni rutem. Kokkulepped on täpselt lepingus kirjas. Vahepeal on avalikult räägitud 1,5 miljardist kroonist – sellist numbrit ei ole küll kusagil olemas. EGeen lubas, et rahastab Geenivaramu loomise ja ülalpidamisega seotud põhjendatud kulud. Kuna valdkond areneb kiirelt, siis on ka kokku lepitud, et vaatame aeg-ajalt üle oma pikaajalise arengustrateegia ja kaasajastame seda.

Kas nüüd peab Eesti riik asja täielikult üle võtma?

Maailmas rahastab geeniuuringuid palju avalik sektor. Ka Eesti riik võiks suurendada oma osa. Oleme alustanud läbirääkimisi veel kahe rahvusvahelise fondiga. Üks neist on Wellcome Trust, üks Inglismaa biopanga finantseerijatest. Teine fond on GenomeCanada, mis on loodud Kanada riigi poolt, nemad on toetanud ka osaliselt Hispaania projekti. GenomeCanada president soovib juba veebruaris Tartut külastada.

Mida on teil müüa Wellcome Trustile ja GenomeCanadale, kui olete juba eksklusiivse õiguse Eesti geeniandmeid kasutada 25 aastaks EGeen Internationalile ära lubanud?

Kohe, kui riik teeb oma otsused, alustame läbirääkimisi EGeeniga lepingu muutmiseks.

Kui EGeen ei anna raha, nagu varem lubas, siis ei saa EGeen ka ainuõigust Eesti geeniandmeid kasutada?

Jah. See on lepingu rikkumine, mida loetakse tänastes lepingu tingimustes oluliseks rikkumiseks. Loomulikult ei tule kõne allagi, et Eesti riik peaks panema sisse raha, kui EGeen säilitab kõigi andmete kasutamise ainuõiguse. Sellega ei ole nõus ka teised rahvusvahelised fondid, kes rahastavad avalikke projekte. Miks nad siis üldse tahaksid oma raha siia panna?

Kas uus kokkulepe EGeeniga sünnib suurema jamata või läheb asi kohtusse, kus vaidlus kestab aastaid ja midagi vahepeal edasi ei liigu?

Kuna tegemist on rahvusvaheliste suhetega, siis kohtuskäimine EGeen Internationaliga oleks mõlemale poolele – nii Eesti kui ka Ameerika poolele väga kulukas. Arvan, et tuleb lähtuda vajadusest leida kokkulepe teisiti.

Kas teil on advokaadid juba olemas?

Meie huve esindab vandeadvokaat Tarmo Sild. Ta töötas varem advokaadibüroos Heta, kes oli meie nõustaja. Mõned kuud tagasi lõi Sild koos partneritega uue büroo Lextal. Ta andis meile abi juba siis, kui me esialgsed lepingud sõlmisime.

Tänaseks on valitsus moodustanud töörühma, et kaaluda riigi võimalikku osalemist. Kindlasti on oluline ka töörühma seisukoht, kuidas rääkida edasi EGeeniga. Töörühma juhib sotsiaalministeeriumi finantseelarveosakonna juhataja Jaan Vinnal. Veebruari teiseks pooleks esitavad nad oma seisukohad sotsiaalministrile.

Kas arvestate ka musta stsenaariumiga, et tuleb lihtsalt pillid kotti panna?

Loomulikult. Organisatsiooni juhina peab olema alati selleks valmis. Aga kui me ka täiesti seiskaksime uute andmete kogumise, siis ikkagi peame kaitsma nende inimeste andmeid, kes on juba geenidoonoriks saanud. Ka see läheks maksma aastas 1,2-1,3 miljonit krooni.

See oleks külmutamine – aga andmete hävitamine?

Vaat nii musta stsenaariumi peale ma ei ole isegi mõelnud. Miks me peaksime nad hävitama?

Selleks, et mitte maksta 1,3 miljonit aastas hoidmise ja turvamise eest.

Kui geenivaramu nõukogu peaks saama riigilt sellise indikatsiooni, siis loomulikult käitume vastavalt. Aga ma küll jätaksin selle stsenaariumi praegu arutuse alt välja.

Seni pole Geenivaramul olnud ainsatki senti tulu, ainult kulud?

Loomulikult. Nimetaksin seda investeeringuks.

Millal tuleb esimene tulu?

Äriplaani arutelu praegu käib. Seda võiks öelda siis, kui valitsuse töörühm on äriplaani üle vaadanud ja öelnud, kas nad peavad seda reaalseks. Seni on ju Eesti Geenivaramu müügiosakond olnud tegelikult EGeen.

See tähendab, et nad on andnud lubadusi ja võtnud Eesti geenipanga peale kohustusi. Äärmiselt keeruline olukord suhete katkestamiseks.

Loomulikult, sellepärast ma arvangi, et otsime koostöövõimalusi ka edaspidi. Meie eesmärk ei ole mitte EGeeniga koostööd lõpetada, vaid jätkata teistsugustel alustel.

See on õige, et raha on EGeenilt seni tulnud 55 miljonit krooni?

See on ligikaudne summa. Osa tööd on tehtud Eestis Geenivaramus, osa EGeenis – näiteks väga palju IT-arendusi on sealt. Need on meie kasutuses, aga me ei pidanud selle eest maksma, nad katsid kulud oma rahast. Otse Geenivaramusse on tulnud arvete alusel raha 43 miljonit krooni.

Täna on meil veel üleval nõue kolm miljonit krooni, mida EGeen ei ole tasunud. Lepingus on ka veel ette nähtud reserv. Kokku on neilt saada viis miljonit.

Valitsuse istungil tõusis küsimus, et teile on antud 17 miljonit krooni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse raha ja keegi ei oska vastata, millele see kulus.

Mina ka ei oska vastata, sest Geenivaramu ei ole kunagi sellist raha saanud. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saime 2001. aastal neli miljonit krooni laenu. Selle eest viisime läbi Geenivaramu arendusprojekti eeluuringu ja teine osa läks IT-investeeringuteks. Põhiosas kaeti sellega tarkvara loomine, mida kasutatakse perearstide juures geenidoonorite andmete kogumiseks.

Ainult kuus protsenti Geenivaramu senistest kuludest on läinud otse välismaale tagasi, põhiliselt Prantsusmaale. Seadmed ja need “kõrred”, kuhu paneme DNA, vereplasma ja veidi valgeid vererakke. Enamik raha on kulutatud Eestis ja jäänud Eestisse.

Ametiautost olete loobunud?

See pole võimalik, kuna pean pidevalt liikuma kahe linna vahel.

Mis auto teil on?

Honda Civic. Tagasihoidlik väike auto, talvel sõitmiseks isegi natuke riskantne. Kasutan ka bussi, aga seal ei ole võimalik tööd teha, rääkida telefoniga kõiki asju.

Kui raha on otsas, kas keegi tahabki enam uusi proove geenipanka anda?

Kõige rohkem on kahju sellest, kui inimesed saavad eksitavat infot. Üldse on väga raske teavet anda, sest peame kogu aeg jälgima, et tegu ei oleks inimeste mõjutamisega, mis seaduse järgi on keelatud. Saame anda ainult infot. Aga kui tulevad täiesti põhjendamatud teated nagu me oleksime kasutanud valesti raha, mida me isegi saanud ei ole, siis see kahtlemata geenivaramule hästi ei mõju.

Kogutud DNA-proovid seisavad, siiamaani pole neid analüüsitud. Miks seda pole tehtud?

Seda ei olnudki plaanis nii kiiresti teha. Geenivaramu projekt on selles mõttes ettevaatav. Kui alustasime, siis oli mitu eeldust, kuidas maailmas teadus pidi arenema, enne kui geenivaramuga saab edasi minna. Üks eedus oli näiteks inimgenoomi projekt, mis selgitas välja geenide järjestuse n.ö keskmisel inimesel.

Teiseks peab arenema tehnoloogia – et see oleks piisavalt odav, et sellisel suurel hulgal genotüpiseerimist teha. Oleme kogu aeg arvestanud, et see võib aset leida paari-kolme aasta pärast. Siiski on võimalus, et hakkame järk-järgult varem genotüpiseerima, kui käivitame erinevaid teadusprojekte.

Palju maksab ühe inimese geenide kaardistamine?

Seda oleks väga spekulatiivne öelda. Ootame, et läheks odavamaks. Täna maailmas veel mitte keegi ei tee seda sellistes kogustes.

Tähendab, soovitud geenianalüüsi ei olegi veel olemas?

Inimese kogu genoomi kaardistamine on väga kallis. Hetkel tehakse seda väikestes teadusprojektides, paarisaja kuni poole tuhande inimese kaupa. See on rahaliselt võimalik. Kuid kõik areneb. 15 aastat tagasi oli arvutit terve tuba täis. Tehnoloogia läheb pidevalt odavamaks. Paari-kolme aasta pärast on majanduslikult võimalik seda analüüsi teha. Me oleme ju lubanud ka inimestele anda tagasisidet ja koostada nende geenikaardid. See tähendabki kogu genoomi järjestust ühele inimesele.

Geenivaramut võiks võrrelda vabrikuga, mis toodab telliskive selleks, et erinevad valdkonnad saaksid neid kasutada majade ehitamiseks. Teadlased uuringute läbiviimiseks, biotehnoloogiaettevõtted oma toodete väljatöötamiseks, meditsiin oma analüüsideks.

Kas igaüks võib saada n.ö oma toimiku?

See võimalus tulevikus on, kui inimene ise soovi avaldab.

Miks seda vaja läheb? Mingi haiguse ravimiseks?

Lihtsam näide on tavaline ravim – aspiriin. On tõestatud, et aspiriin toimib ettenähtud kujul ainult 30 protsendile inimestele, ülejäänutel aga sellises koguses ei toimi ja väikesele osale on kahjulik. Võibolla tulevikus, kui inimene läheb arsti juurde, siis võetakse tema geenikombinatsioon. Mitte päris igal inimesel erinev, vaid see jaguneb teatud gruppidesse. Ja siis öeldakse, et…

... mulle antakse aspiriini number kolm?

Et teie saate aspiriini number kolm sellises koguses. Aga teie saate aspiriini number kolm väiksemas koguses. Aga teie saate aspiriini number kaks.

Kas lihtsamalt ei saa selgeks, kas mul on vaja aspiriini number kolm või number kaks? Kas selleks on tingimata vaja teha geenivaramu ja kulutada 40 miljonit aastas?

Ainult siis, kui keegi teine selle meie eest ära teeb. Igal juhul tuleb teha uuringuid. Mille jaoks on vaja suuri andmebaase. Seda me siin teemegi.

Kas teilt küsitakse sageli, kuidas inimest pimedas helendama panna?

Igasuguseid huvitavaid küsimusi tuleb. Ühe partneri siin töötanud esindaja küsis, kas geenianalüüsist on näha, kas mees on oma naist petnud.

EGeen Internationali Chief Executive Officer Kalev Kask, Ph.D:

"Geenivaramu Projekt ei ole ettevõtmine, mida saaks või peaks läbi viima kiirustades ja lühikeste tähtaegadega. Pigem vajab antud Projekt väga hästi läbimõeldud planeerimist ning ka pidevat põhjalikku projekti saavutuste ja ülesehituse sisulist auditeerimist, et õigustada ja kindlustada oma olemust nii teaduslikult kui majanduslikult põhjendatud ettevõtmisena ülikiiresti arenevas teaduse ja biotehnoloogia-farmaatsiatööstuse aegruumis.

Arvestades ülimalt ajamahukat ning suure vastutusega teaduslikku tööd, mis tuleb teha iga haiguse piisava detailsusastmega dokumenteerimiseks vajamineva küsimustiku väljatöötamiseks, leiab EGeen, et pikaajalised Geenivaramu eesmärgid kogu populatsiooni hõlmavaks andmebaasiks võiks saavutada labi “haigusgrupp-haigusgrupi järel” andmekogumise strateegia.

Selline suund annaks võimaluse panustada rohkem aega ja tähelepanu haiguste täpsemaks uurimiseks, et tagada maksimaalne andmete väärtus iga kogutud haiguse kohta (näiteks tüüp-2 diabeet, südamehaigused, autoimmuunhaigused jne).

Lepingud ja nende rikkumised kuuluvad advokaatide kompetentsi. Usutavasti jõuame Geenivaramuga läbirääkimiste teel ühiselt aktsepteeritavatele seisukohtadele projekti jätkamise osas."

Kes on kes

* Sihtasutus Eesti Geenivaramu - asutatud valitsuse poolt sotsiaalministeeriumi haldusalas 2001. aastal. Kogub geeniandmeid vastavalt Eesti inimgeeniuuringute seadusele. Tegevjuht Krista Kruuv, nõukogu esimees professor Ain-Elmar Kaasik.

* EGeen International Inc. - USAs registreeritud firma, mis koondab Eesti geeniprojekti seniseid investoreid. Nende seas olid 2002. avaldatud andmeil SEAF CEE Growth Fund, Baltics Small Equity Fund, Steve Jurvetson, Ned Olivier, Kalev Kask, Toomas Kõuhkna, Andres Liinat, Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Peep Pree, Neinar Seli, Tarmo Sumberg, Urmas Sõõrumaa, jt. Eesti ärimeeste osa Geenivaramu rahastamises on Kruuvi andmeil olnud umbes 0,5 miljonit USA dollarit (6 miljonit krooni), enamik raha on USAst. Juhtkonnas on Kalev Kask, Jaanus Pikani, Andres Metspalu jt.